Meie kõnealusel ZIS-il oli vahepealse kapitaalremondi käigus eemaldatud kõikide istmete peatoed. Põhjuseks oli kolhoosibussi reisijate kaeblemine, et nad ei nägevat bussist välja. Ometigi on see üks väheseid busse maailmas, kus iga rea reisijatele jagub oma aken ja keegi ei satu istuma akna posti kohale.
Eesmärk on taastada buss nii, nagu see tehasest välja veeres, seega istmed koos mugavate peatugedega.
Ainus originaal seljatugi, mis meil tänaseni säilinud on, lebas aastaid Tartus ühe vana Ikarus-doonori salongis. Hea, et ikkagi alles on, hoolimata sellest, et väga kehvas, hallitanud ja mädanenud seisundis.
6. augustil 2010 kogunes OÜ Busland Baltic CSI töörühm, pani kätte puhtad kindad, peletas kärbsed toast välja (kes olid koleda istme peale kohale lennanud) ja asus ainsana säilinud seljatuge lahkama.
Tegu on veidi uuemast materjalist ZIL-i istmega, kuid lõiked on peaaegu samad, ainult materjal on teine. Plastikust kantide asukohad on samad.