Rõhulüliti kompressorile

Sõnum

Sai muretsetud natuke võimsam kompressor ja tänane proov näitas, et sellega toidab vabalt ära suruõhuga töötavad otsalihvija ja loodedavasti ka liivapritsi.

Pilt

Paraku pole sellel rõhuregulaatorit , vaid ainult see nn. sussklapp.
Seega masin muudkui uhab ja seisma jääb ainult siis,kui kasutad elektrilülitit.
Teades, et siin foorumlastel on endal ka kodus selliseid ja nad on peale ehitanud ka automaatika ,
siis ehk teeb mõni ka selgitava pildi ja annaks hüva nõu, kuidas ehitada lihtsalt ja töökindlalt peale automaatika.

Tänud!

janek555

Vajad vastavat survelülitit ja käivitit. Lüliti hakkab lülima käivitit ja käiviti mootorit. Rohkem pole nagu midagi lisada.

Võid elektrikaupade kuplusest küsida kontaktmanomeetrit.
Neid on moodsamaid ja vanamoodsamaid, viimased ehk soodsama hinnaga.
Minul on vene päritolu kontaktmanomeeter. Seal on suur "kell", umbes 100 mm läbimõõduga ja sealt on hea survet vaadata, paistab kaugele.

Sellisel kontaktmanomeetril on peale survenäidiku veel kaks "lippu", millest ühe sead väiksemale survele ja teise suuremale. Kui paned kompressori käima, siis rõhk tõuseb kuni ülemise "lipuni" ja kontaktid lahutuvad. Kui nüüd õhku kasutad, siis surve langeb ja kui see jõuab alumise "lipuni", siis kontaktid sulguvad.

Need kontaktid on ette nähtud nõrgale voolule. Tugeva vooluga need põleksid ära. Nende kontaktidega juhitakse magnetlülitit e. kontaktorit. Kontaktor on ette nähtud suuremale voolule ja võib lülitada kompressorit.

Sisuliselt siis kompressor lülitub perioodiliselt. Kui surve langeb, lülitub sisse ja max surve juures jälle välja.

Minul on kompressor pandud praegu nii, et umbes 5 at juures lülitab välja ja 4 at juures sisse. Selle rõhuga töötavad normaalselt kõik väiksemad õhuturbiinid, värvimise püstolid (neil on eraldi ees veel oma reduktor) ja ka liivaprits.
Kasutusel on just samasugune kompressor.

Tegelikult ikkagi on küsimusi:
1.Kas veesüsteemide rõhuregulaator ka näiteks kõlbaba? Maksab kuskil 3 faasiline 300-350 krooni.
On ju need reguleeritud tehase poolt madalamale survele ja kui ise hakata reguleerima, kas see ikkagi õnnestub.

2.Kuna mootor ju 3 faasiline , kas on võimalik kasutada 1 faasilist rõhulülitit?

3.Stokker pakub ka rõhulülitit (odavam ligikaudu 1500.-)

4.Märt, aga kuidas on sul lahendatud see, et kolvi peal poleks rõhku ? Kas on sul mingi klapp ka silindri ja reservuaari vahel?

Tere!

Olen enda kompressoril sättinud just selle veesüsteemi regulaatori. Ütleme ausalt, et see ei ole just kõige õigem asi. Toimib ta mul siin suure reguleerimisega niivisi, et kuuepeal lülitab välja ja 3 kandis hakkab tööle.

Veesüsteemide rõhuregulaatorid on mõeldud väiksematele surevetele, ja minu oma on lihtsalt niimodi ümer tehtud seibidega, et vedrul tugevam pinge oleks, aga ega seal palju mängumaad ei olnud. Hetkel on see mul küljes ja toimib juba niimodi juba üle poole aasta, ja ta veel on ühesjupis.

Aga katseta ja proovi!

Henry!

Kõigepealt ühest asjast veel, mille unustasin: kindlasti oleks vaja lisasurvepaaki. Minul on see u. 200 liitrine. Selle kompressori oma paak on nii väike, et kompressor hakkab sul kogu aeg sisse-välja lülitama. Suurema paagi puhul on tõõriista tulev rõhk ühtlasem ka.

Esimese punkti kohta teadmised puuduvad, aga õhu-kontaktmanomeetril on reguleerimine täiesti olemas. Seda saab sättida, nagu tahad.

Must osuti näitab kompressori rõhku, punased on "lipud". Neid saab sättida kruvikeerajaga klaasi keskel olevast avast.

Kontaktorit juhitaksegi ühefaasilise mähisega. See, mida lüliti pool teeb, sõltub kontaktori tüübist. On ühefaasilisi ja kolmefaasilisi. Sinul on kolmefaasiline asünkroonmootor ja vaja sellist kontaktorit, kus ühefaasiline mähis juhib kolmefaasilist lülitit.
Muide, kaasaegsed kontaktorid on töökindlad, vaiksed ja väikesed, aga hind sõltuvalt võimsusest, kuskil tonni ringis.
Sama hästi töötab ka mingi vene-aegne kobakas kontaktor, hind suvaline, aga võid saada 100.-ga. Seda ju seljas tassida pole vaja.

Sellel kompressoril ongi nii ette nähud, et klapp peab tagasituleva surve kinni. Kui kuuled kompressori seismajätmisel, et õhk jookseb tagasi, siis see klapp ei pea. Klapd on selle kompressori nõrgim lüli. Aga see-eest väga lihtsad plaatklapid. Tavaliselt rikutakse klapp ära sellega, et midagi satub kompressorisse. See "midagi" hakib pinna ära ja seda klappi pidama saada on raske. Siis võta pea maha. Selle pea ja silindrite vahel on klapiplaat. Uued klapid saab kergesti valmistada roostevabast metalljoonlauast. Plaat tuleks üle lihvida, kui täkked sees on. Plaati on võimalik ka ringi pöörata! Siis pole lihvida vaja.

Korras ja pidavate klappidega on tootlikkus hea. Kui aga plaatklapid ei sulgu korralikult, muutub tootlikkus viletsaks ja kompressori seismajätmisel jookseb surve kiiresti välja.

Autorestauraator kirjutas:

"Sellisel kontaktmanomeetril on peale survenäidiku veel kaks "lippu", millest ühe sead väiksemale survele ja teise suuremale. Kui paned kompressori käima, siis rõhk tõuseb kuni ülemise "lipuni" ja kontaktid lahutuvad. Kui nüüd õhku kasutad, siis surve langeb ja kui see jõuab alumise "lipuni", siis kontaktid sulguvad."

Enne kui mõni elektrik ütleb, et, Märt, ajad jama! .... parandan ennast.
Niisama lihtsalt: kontaktid kinni ja lahti, asi siiski ei käi. Minu mäletamise järgi oli kontaktmanomeetril kolm kontakti. Ja kolm juhet tuleb välja. Piltlitult öeldes, üks kontakt on surveosuti, mis liigub. Teine ja kolmas on ülemine ja alumine "lipp". Vool tuleb peale osutile. Kui see kontakteerub ühega "lippudest", siis läheb vool sinna peale. Minul on kasutatud vist kahte lisareleed, mis siis juhivad kontaktori lülitusmähist.
Usun, et iga elektrik sätib selle skeemi kokku, ei viitsi ise joonistama hakata.

Autorestauraator kirjutas:... vaja sellist kontaktorit, kus ühefaasiline mähis juhib kolmefaasilist lülitit.
Muide, kaasaegsed kontaktorid on töökindlad, vaiksed ja väikesed, aga hind sõltuvalt võimsusest, kuskil tonni ringis.
Sama hästi töötab ka mingi vene-aegne kobakas kontaktor, hind suvaline, aga võid saada 100.-ga. Seda ju seljas tassida pole vaja.

Minu samkonstrui kompressorit lülitab just selline vana"tellis" (mark ПМЕ 222 (umbes nagu http://www.electro-mpo.ru/card4803.html)). Toimib probleemideta. Rõhku reguleerib firmast "Cedo" ostetud rõhuregulaator (hind vast veidi üle 500). Saab reguleerida ainult max rõhku (sisselülitusrõhk on ca 1 at madalam), aga see ei sega.

Autorestauraator kirjutas:Sellel kompressoril ongi nii ette nähud, et klapp peab tagasituleva surve kinni.

Olen siit-ja sealt infot kogunud ja mõned kirjutavad, et on ikkagi eraldi tagasivoolu klapi pannud silindri ja survepaagi vahele. Nagu ma aru saan, siis sinul seda eraldi klappi pole ?

Kui nii, siis kas kompressori käimaminekul näiteks rihmad suitsema ei hakka?

Ja tagasivoolu klapiks on ära kasutatud seda survepaagi peal olevat PZZZZZZ klappi, mis nagu juba tehases peal. Kas sul on see klapp maha võetud, sest kui ju automaatika peal, siis nagu poleks seda vaja?

See klapp, kust pzzzzz õhku välja ajab, on ülesurve klapp. See on vajalik selleks, et rõhk liiga suureks ei läheks ja mõni asi suurest survest lõhki ei läheks. See on kuulklapp, vedru peal ja vedru survet saab reguleerida.
Normaalolukorras, kui rõhureguleerimine toimib, siis ülesurve klapp ei hakkagi tööle. Selle reguleerid pisut suuremale survele, kui norm. töörõhk.

Tadasivoolu klapiga hakatakse tegelema siis, kui kompressori klapid ei pea. Kui klapid on korras, siis on minul hommikul süsteemis paari at surve veel sees. Seega vajadus tagasivooluklapi järgi puudub.

Mina soovitaks sul siiski klapid korda teha. Seal on natuke tööd, aga mitte midagi ülejõu käivat. Saad kindlasti hakkama. Halvimal juhul, kui klapiplaat on mõlemalt poolt ära kulunud või täkitud, tuleb see magnetlaua peal üle lihvida. Ma arvan, et selline lihvpink on igas suuremas mehaanikatöökojas olemas. Töö ei ole suur ega kallis.
Korras klapid teevad kompressori töö palju tõhusamaks. Ja kui sul selle töö juures mõni probleem tekib, saame siin kambapeale juhendada. Olen seda klapiremonti mitmeid kordi teinud.

Selle kompressori käivitusel rihmad libisema ei tohi hakata. Sellel on kaks kiilrihma ja need tuleb korralikult pingutada. Seda saab teha mootori nihutamisega. Käsitsi sa mootorit nihutada ei jõua. Pane kas mõni heebel või tungraud kompressori ja mootori vahele ja siis saad rahulikult mootori kinni keerata.
Kui rihm libiseb, siis võib olla veel selline põhjus, et rihmad on erinevalt veninud. Neid rihmasid tuleb vahetada paari kaupa, mitte ühte korraga!

Ja mootori pärast pole ka vaja muretseda, see on võimas mootor ja jaksab vedada küll. Minul käib ta päevade viisi, kui töötan, siis käivitub iga paari minuti tagant ja nii aastast-aastasse. Olen neid kompressoreid kasutanud umbes 10 aastat, praegu on kolmas käigus. Kui see ära kulub, siis lähen teisele margile üle, uus kompressor on juba ostetud.