Kõigepealt ühest asjast veel, mille unustasin: kindlasti oleks vaja lisasurvepaaki. Minul on see u. 200 liitrine. Selle kompressori oma paak on nii väike, et kompressor hakkab sul kogu aeg sisse-välja lülitama. Suurema paagi puhul on tõõriista tulev rõhk ühtlasem ka.
Esimese punkti kohta teadmised puuduvad, aga õhu-kontaktmanomeetril on reguleerimine täiesti olemas. Seda saab sättida, nagu tahad.
Must osuti näitab kompressori rõhku, punased on "lipud". Neid saab sättida kruvikeerajaga klaasi keskel olevast avast.
Kontaktorit juhitaksegi ühefaasilise mähisega. See, mida lüliti pool teeb, sõltub kontaktori tüübist. On ühefaasilisi ja kolmefaasilisi. Sinul on kolmefaasiline asünkroonmootor ja vaja sellist kontaktorit, kus ühefaasiline mähis juhib kolmefaasilist lülitit.
Muide, kaasaegsed kontaktorid on töökindlad, vaiksed ja väikesed, aga hind sõltuvalt võimsusest, kuskil tonni ringis.
Sama hästi töötab ka mingi vene-aegne kobakas kontaktor, hind suvaline, aga võid saada 100.-ga. Seda ju seljas tassida pole vaja.
Sellel kompressoril ongi nii ette nähud, et klapp peab tagasituleva surve kinni. Kui kuuled kompressori seismajätmisel, et õhk jookseb tagasi, siis see klapp ei pea. Klapd on selle kompressori nõrgim lüli. Aga see-eest väga lihtsad plaatklapid. Tavaliselt rikutakse klapp ära sellega, et midagi satub kompressorisse. See "midagi" hakib pinna ära ja seda klappi pidama saada on raske. Siis võta pea maha. Selle pea ja silindrite vahel on klapiplaat. Uued klapid saab kergesti valmistada roostevabast metalljoonlauast. Plaat tuleks üle lihvida, kui täkked sees on. Plaati on võimalik ka ringi pöörata! Siis pole lihvida vaja.
Korras ja pidavate klappidega on tootlikkus hea. Kui aga plaatklapid ei sulgu korralikult, muutub tootlikkus viletsaks ja kompressori seismajätmisel jookseb surve kiiresti välja.