Ratas seisis äiapapa puukuuris ja oli kaetud paksu tolmukorraga. Lükkasin poritiivalt tolmu maha ja suureks imestuseks paistis sealt veel värvi all ja joontega üpris korralik pind.Ratas lubatigi lahkelt minule ja selline ta peale mõningat puhastamist nüüd välja näeb.
Hammasrataste ja keti põhjal otsustades see riist palju sõitnud ei ole, samuti on kulumata pedaalikummid. Väljalaskeaastaks on 1954.
Sadul oli alguses kivikõva, kuid kastorkaga immutamise järel muutus nahk palju elastsemaks.
Pakiraamil oli säilinud vedrudega pakihoidja, mis tavaliselt pidi kippuma kaduma. Omal kohal oli ka kell ja originaal käepidemed.
Kroomitud ja tsingitud pinnad on tükati hästi säilinud.
Kahjuks on kroom aga roolilt ja sadula osadelt rooste poolt rikutud ja maha koorumas, sama võib öelda väntade kohta. Esimene hammasratas aga särab, nagu uus! Suur kvaliteedi vahe on ka, kui võrrelda rattaid porilaudu raami ja esihargiga. Esimestel on jooned tõmmatud vägagi korralikult, raami kuldsed ja punased kirjad oleks nagu hoopis teises firmas värvitud.
Ratta värvkatet pole plaanis taastada, hea on näha tolle aja kvaliteeti. Küll tuleks rikutud kroomipinnad taastada. Ratta originaalsusprotsendi kohta ei oska enne midagi öelda, kui selgub, kas ketikaitse 1954 a. meestekatel oli või mitte.
Terv. Enno Öövel.