Pikitriibud sai tehtud freespingis ja oligi matriits valmis. Kummikatte paksus pidi tulema 3 mm, sellise piirde sisse matriits istuski, piire ise oli keevitatud 4 mm plaadile.Varasemast ajast oli kogemus kummidetailide valmistamisest olemas ja vastav pliit ka, siis muudkui toorkumm vormi ja kummikatteid tuli kui Vändrast!
Keerulisem lugu oli kummikäepidemetega, millest polnud eeskujugi. Kuid õnneks sõbra leitud Indian Four tagaistme käepidemetele olid lükatud H-D käepidemekummid. Tegingi siis käepidemekummi vulkaniseerimiseks metallraami valatud EPO-liimi abil vormi. Vormi tuli soojendada seestpoolt, selleks kasutasin jootekolbi, Temperatuuri kontrollida ei olnud võimalik, kuid asi õnnestus tunde järgi ja käepidemekatted tulid OK.
Kummidetailidest veel niipalju, et kord kui kuulasin ratta juures vaidlevate meeste juttu, et mis ratas see ikka on ,kas uus või mitte, siis üks meestest arvas, et ikka uus, kuna jalatoe kummid pole üldse kulunud!
Tervitab Enno Öövel.