------------------------------------
Wandereri uksepostid peaksid õigupoolest olema puidust. Kuna ise ei ole suurem asi puutöö mees, sai auto omanikuga kokku lepitud, et teen uksepostid metallist. Siin on veel üks oluline asi, miks just metallist. Nimelt pandi tehases uksehinged puitpostide külge puidukruvidega. Üks kord ja igaveseks, neid enam rohkem reguleerida ega sättida ei olnud võimalik. Kuna minu oskused ja teadmised selles vallas ei ole veel väga suured, siis kardan, et ei saaks selle tööga nii täpselt hakkama kui tahaks. Metallpostid teen aga selliselt, et jääb uksehingede reguleerimise võimalus.
Kõigepealt teen valmis ukseposti detailid. Kasutan ühte sablonit, millega saan teha nii "parema" kui ka "vasaku käe" tükid.
Hingede kohale keevitan sisse tugevdused. Selleks, et uksehinge ka üles-alla ja vasakule-paremale liigutada saaks, teen kruviaugud natukene suuremad, kui on kruvi läbimõõt. Mutri asemele aga valmistan 6 mm-sest materjalist nö. mutriplaadid.
Selleks, et mutriplaat ukseposti sisse ei kukuks, kui kruvid välja keeratakse, teen nn. plaadisahtlid. Sahtel on natukene laiem kui plaat. Selliselt saab plaati sahtlis liigutada.
Hingede kohale valmistan süvendid, selliselt jääb hing süvendi sisse ning ukse ja ukseposti vahe ei tule liiga lai. Katsun jälgida originaalposti kuju.
Uksepostid on nüüd valmis. Nüüd on vaja valmistada uksepostide kinnituskronsteinid. Peab ütlema, et originaalis on ukseposti kinnitus külgmise raamiplangu külge üsna viletsakene. Uksepost kipub "vedel" jääma. Kui ukse lahti teed, siis ukse raskus liigutab ukseposti väljapoole. Aja jooksul tekib päris suur liikumine ja kere jääbki "vedelaks".
Umbes sarnased kinnituskronsteinid on ka originaalis, ainult õhemast plekist. Mina kasutasin 3mm-st materjali, kuna metallpost tuleb selle kronsa külge keevitada.
Nüüd sättisin ukse ja ukseposti oma õigele kohale ja keevitasin ukseposti kronsteini külge kinn
Ja ongi uksepost paigas.
Nüüd saab juba ust ka avada. Uksehingedele tehti vahepeal remont: kulunud avad tehti suuremasse nö. remontmõõtu ja valmistati uued poldid. Poldi pea on määrdeavaga, mida sulgeb vedruga kuulklapp.
Vasakpoolse uksepostiga tuleb teha samasugune "operatsioon". Sätin ukse õigele kohale ja keevitan ukseposti juba eelnevalt valmistatud kronsteini külge.
Keevitada puidu peal ei ole muidugi soovitatav, puit läheb põlema. Kohapeal teen ainult hädavajalikud "punktimised", siis monteerin ukseposti koos kronsteiniga lahti ja keevitan keevituslaual.
Kui uksepost paigas, sätin paika ka ukseraami, selle sisemise. Annan ukse raamile õige kuju ja kinnitan väikeste kruvidega kattepleki raamile. Senikaua, kui katteplekk on kinnitamatta, saab ukseraami igasugusesse asendisse panna, ta on nö. "vedel". Peale kattepleki kinnitamist muutub uks üsna jäigaks, selle kuju enam muuta ei saa.
Katteplekk on kinnitatud väikeste, 4 mm poltidega. Kattepleki serva on lõigatud umbes 100 mm vahedega augud. Nüüd keevitan läbi selle augu kattepleki ukseraami külge. Originaalis ongi plekid punktkeevitusega kokku pandud, katteplekki ümber raami ei valtsitud. Selleks, et plekiserv ilusam ja ka tugevam jääks, keevitasin servad üle.
Parempoolne uks on ka servadest keevitatud ja paigas.
Tänapäeval täiesti tavalist kattepleki valtsi ei ole, pealmine ja alumine plekk on servast kokku keevitatud.
Vasakpoolne uks on nüüd ka paigas.