Nagu ikka, tuleb kõigepealt vana värv, pahtel ja rooste maha saada.
Keemiline värvieemaldaja mõjub päris tõhusalt.
Et remont lihtsam oleks, lammutame esitüki võimalikult algosadeks.
Esitüki sees on selline karkass, või raam.
Akupatarei ja tööriistariiul on omadega üsna läbi, otsustasin selle uue teha.
Uus tööriistakast on selline.
Siin koos remonditud esiseinaga.
Esiosa oli siis nüüdseks kaheks osaks lahutatud. Pildil näha olev osa sai kergelt liivapritsiga "üle käidud". Esisein ja akuriiul olid juba remonditud.
Nagu tavaliselt ikka, selgus alles peale liivapritsiga rooste puhastamist pleki tegelik seisukord. Rõõmust hüppama see just ei pannud. See, et külgplekkide alumised otsad "mädad" olid, on täiesti loomulik. Küljeplekid ise tundusid esialgsel vaatlusel päris korralikud olevat. Kuju oli enam-vähem õige, läbivaid aukusid ka eriti ei paistnud. Mis aga seestpoolt paists, pani mõtlema...
Kui plekki vastu valgust vaadata, oli see väikesi auke täis. Tundub, et rooste on üle poole metallist "ära söönud". Roostepesad on ebaühtlase sügavusega ja sügavamates kohtades ongi juba augud läbi. Ja oleks siis ainult mõnest kohast... kogu külg on ühtlaselt õhuke nagu "pitskardin"!
Parempoolne külg oli palju paremas seisus. Mõned väikesed lappimised ja alumine ots umbes 150 mm kõrguselt. Sellega sai lihtsalt hakkama.
Mida vasaku küljega ette võtta? Selge see, et uue külje tegemine oleks kõige parem lahendus. Aga kuidas seda teha? Ega see kuju just kõige lihtsam ei ole. Kumerused kahes suunas, kahe astmega valts.... seegi ei ole sirge, vaid kerge kumerusega kahes suunas. Otsustasin, et lihtsam on siiski järk-järgult uued tükid vana pleki sees välja vahetada. Nii saab kuju täpsem. Arvan, et käte vahel uue tüki tegemine oleks minul ebatäpsem tulnud.
Alustasin ülevaltpoolt, kapotisüvend oli hea "sissejuhatus". Edasi liikusin samm-sammult allapoole. Tükid võtsin parasjagu nii suured, kui oskasin valmis teha.
Mõni väike tükikene jäi ikka vana plekki ka alles, nõrgad kohad said küll välja vahetatud.
Nüüd siis veel aknaraami ümbrus. Ega seegi just "esimeses nooruses" ei olnud.
Needki plekid tunduvad esmapilgul suhteliselt "siledad". Kui lahti lõikasin, tuli suurem osa ikkagi asendada.
Vana plekk sai siingi vahetatud järk-järgult. Lõpptulemus oli selline:
Järgmisena seisab ees see remonditud plekk raami peale saada.
No päris esimesel katsel asi ikka paika ei läinud, aga natukene nuputamist, siit-sealt natuke järeleaitamist, viilimist, saagimist ja paika ta sai. Endale tundub, et võib tulemusega rahule jääda. Nüüd on esisein, plekk-kate ja alusraam üheks tervikuks liidetud. Lahti seda enam nii kergesti ei saa.
Parempoolne uks on püütud oma kohale sobitada. Tundub, et peaks sobima küll. Järgmisena seisabki ees uste, hingede ja uksepostide paika saamine.