Sillad

[leevi]

Täiesti rikkumata sillatala. Ei ühtegi lisa- ega ülekeevitamist. BMW tagasildade juures haruldane nähtus.

Kiigede ja sarniiridega muidugi tööd on. Päris korralikult kulunud.

Kiige pesa sillatala küljes. Originaalis on õlitõkke tihendiks ovaalse ristlõikega O-rõngas. Arvatavasti pidas selline rõngas uuel autol õli võibolla esimesed paakümmend tuhat kilomeetrit. Seejärel hakkas tagasilla õli sealtkaudu välja jooksma. Õlikanalite paigutus on aga selline, et kiige tihendi lekkimise korral jääb kuivale ka alumine kuulsarniir. Lekete vältimiseks otsustasime paigaldada "simmer" tüüpi tihendid. Selleks tuli korpuses olev tihendipesa üle freesida.

Kiige alumine kuulsarniir. sellega sama lugu. Simmertihendi paigaldamiseks freesisime pesa üle.

Erivõtmeid ja rakiseid on BMW tagasilla remondi juures vaja rohkem kui üks.

Ülemise kuulsarniiri kummikatted. Uus on tehtud Volvo veovõlli lõõtsast.

vaatamata sillatala heale säilivusele kontrollisime siiski laagrikorpuse liitepinna treipingis üle. 0,2 mm viskumine siiki oli. Isiklikest kogemustest BMW-ga tean, et deformeerunud tala korral väänab laagri kinni ja pooltelje kinnitusmutter tuleb lahti.

[leevi]

Esiamortisaatorite kolvid, hülsside pinnad, võllid, hoovad olid heas korras. Alumiiniumsulamist korpustega oli rohkem tööd. Mitmed tikkpoldid olid aja jooksul murdunud. Kuidagimoodi paigatud ja jälle murdunud. Laagrid, tihendid asendasin uutega.

Tagaamordid on küll pealesõjaaegne toodang aga sobivad üks ühele. Kui kunagi õnnestub leida taastamiskõlbulikud originaalid, siis saab need välja vahetada.

Plaatkummist tihend hoiab ära suurema tolmu ja pori sattumise torsooni nuutide vahele.

[leevi]

Mõned mõõndused originaallahenduste taastamise osas on siiski tehtud. Pidurikatted on neetimise asemel liimitud. Rummukapslit, mis peaks olema stantsitud õhukesest alumiiniumist, jääb vähemalt esialgu asendama terasest treitud asendus.

[leevi]

Tagasilla "hark". See auto on üks viimastest 326 mudelist mis väljus tehasest veel seda tüüpi hargiga.
Keermepoldid ja vastavad puksid. Viimasel paarsajal autot kasutati juba kooniliste kummipuksidega harki.



Tagasilla liikumist piiravad "tripid" ja lukk. Lukk on tehase toodang aga kas ka selle mudeli originaal- pole päris kindel.



Veljeservade sirgestamise rakis. Suuremad mõlgid tuleb eelnevalt muude meetoditega õigeks ajada.
Heebli ja vasarajäljed rullib ilusti sirgeks.

Kardaan on olnud BMW pea kõikide mudelite nõrk koht. Ristide kannud on olnud tehases pesadesse sisse liimitud. N-ajal mõistagi polnud õigeid riste saada ja kui oligi, siis liimida polnud millegagi. Rääkimata tsentreerimisest. Keevitati siis uued otsad mida keegi sai. Nii ka siin. Nüüd veelkord uusi variante otsides otsustasin Volvo 747 ristide kasuks. Kujult ja suuruselt tundusid kõige sobilikumad olema. Käigukasti ja tagasilla originaaläärikutega ühendamiseks tulevad vaherõngad.