Hakkad ühte teed minema ja siis avastad, et võibolla oleks teist teed minna õigem? Siis proovid seda ja avastad, et ei! Hoopis kolmandat moodi võiks proovida.
Minul on probleemiks esitüki õige asend. Näha on, et seda esitüki sees olevat raami on mitut moodi painutatud, ringi ehitatud ja osa kükke hoopis kadunud. Kui oleks eeskuju kõrval, võiks mõõta. Aga ligidal ühtegi sellist eeskuju, mille omanik ligi laseks, pole. Siis tulebki eksperimenteerida.
Praegu on probleem selles, et esitüki külgpinnad ja uste külgpinnad ei jookse kokku. Ei pinnad ega ka jooned. Taastasin küll uste välimised katteplekid mingil määral ära, et saaks esitüki õiget asendit sobitada, aga see on siiski üsna lootusetu üritus:
Uksevahe on kuidagi suur ja pinnad ja triibud ka kokku ei sobi. Vägisi seda ka teha ei tahaks.
Uurisin vanu pilte. Kuidas enne lahtivõtmist oli:
No see uksevahe on küll kuidagi kokku vägistatud ja siis savi ja keevituse koostöös kuidagi ära tehtud.
Ühel varem tehtud kerel on see koht selline:
Ka juhi pool ei ole parem:
Saigi siis otsustatud jälle ringi, et teeks ikka uksed koos katteplekkidega valmis ja siis ukse järgi sobitaks paika esitüki küljed.
Katteplekkidest jääb alles ainult ülemine osa:
Väljast on värv ja pahtel maas.
Roostega ka suurt probleemi pole. Aga seest:
Tavaliselt olen neid puhastanud happevannis. Praegu on aga kiire aeg ja happega solgutada ei viitsiks. Puhastaks liivapritsiga? Aga seal ruumis, kus liivapritsikapp, on praegu üks auto sees, mida liivaga ei tahaks reostada. Männikul on meestel liiga suur prits, voolik on käsivarre jämedune ja see rikuks plekid kindlasti!
Otsustasin siis, et lähen ja vaatan sinna: http://www.vanatehnika.ee/modules.php?n ... pic&t=1053
Igor oli igati sõbralik mees ja pritse oli tal ka mitmes kaliibris. Tööga sai ilusti hakkama, soovitan teistelegi!
Seest:
Serva tagant ka:
Peale harjamist:
Kaugelt võib vaadata küll! Aga ligidalt:
