Tõstsime remonditud esiosa ja tagaosa raamile ja üritasime uksed ka ette panna. Nagu juba eelpool sai mainitud, ega see asi nüüd nii lihtsalt ka ei läinud. Esimene probleem tekkis uksehingede kinnikeeramisel. Pooltel poltidel olid keermed üle keeratud. Teadagi, Inglise auto ja tollkeere! Poldid saaks ju uued osta, aga vastusplaadil ju ka keere maas. Kokkuhoiuprogrammil, nagu me oleme, otsustasime nii, et teeme meeterkeermega natuke suuremad poldid ja lõikame vastusplaatidel keermed üle. Järgmine sobiv mõõt oleks 10 mm. Sellele vastava poldi pea aga osutus liiga suureks. Tuli siis treialil teha M10x1,25, väiksemate peadega poldid. No paika need uksed siiski said:
Järgmine mure ei lasknud kaua oodata. Kuna kerekandurid, mis raamile toetuvad, ja millede kaudu ka kere raamile kinnitub, olid kõik nö. "mädad", siis polnud keret millelegi toetada. Saime siiski vanadest kanduritest kaks tükki enam-vähem tervelt kätte ja koos sellega ka mingi ettekujutuse, kuidas asi varem välja nägi. Vanad kandurid:
See oli siis tagumise ukseposti juures olev kandur. Esiosa kinnitus natukene väiksematele:
Püüdsime nüüd kere kuidagi paika sättida:
Külje pikitriibud on need, millede järgi tavaliselt kere erinevad osad paika sätitakse. Seekord ei taha see asi kuidagi sobida! Järsk murdekoht jääb sisse. Ja uksevahe ka ei klapi!
Uksevahe on ülevalt liiga lai, all ei ole seda üldse! Ei hakka siin seda suurt "hala" ette jutustama, ütlen vaid nii, et jama oli "kogu raha eest"!
Lõpuks hakkasid asjad siiski paika loksuma:
Kui kere on õiges asendis, sai ka kandurid paika keevitada. Kõigepealt tagumise ukseposti kandur:
Ja esiosa kandurid:
Nüüd sai hakata mõtlema nö. "uksekarbile". Viimane koosneb kahest osast. Peab ju saama esi- ja tagaosa eraldi raamilt maha võtta. Siin võiks olla küll see koht, kus jälle kord meelde tuletada, et küll oleks hea, kui oleks saanud ise auto koost lahti võtta! Oleks mingisugunegi ettekujutus, kuidas see välja nägi. Nüüd ei jää muud üle, kui tuleb improviseerida. "Karbi" esimene osa tuli selline:
Järgmise etapina tuli keskmine põrandaosa paika panna. Nagu pildilt näha, tekib üleminekul tagaosale väike, umbes 170 mm-ne "aste". Selle püstseina valmistasin uuest plekist. Külgedelt oli vaja põrandaplekk sujuvalt uksekarbiks "kasvatada".
Niiöelda uksekarp on tegelikult mitte õõnesprofiil, nagu tavalistel kandevkerega autodel, vaid kahekordsest plekist profiil. See omakorda toetub läbi kandurite raamile. Püstserva peale tuleb uksetihend:
See uksealune profiil on siis tehtud kahest osast, keskelt väikese poldiga kokku pandud, et plekid liikuma ei hakkaks. Raami katteks tuleb ukse alla veel eraldi küljeplekk. See kinnitatakse uksealuse pleki külge väikeste poltidega.
Nüüd on siis kere plekid omavahel korralikult kinnitatud. Uksed kinni ja kere on koos:
Järgmise tööna tuleb ette võtta esimesed rattakoopad.