Mida see liiklusmärk tähendab?

[Autorestauraator]

Fragment vanast fotost, umbes 1930.



Mida selline, ilmselt liiklusmärk, võiks tähendada?

[kr8nik]

Mõned kolmekümnendate aastate eeskirjad mul on, aga seal selliseid märke pole.
Üllar Suvemaal (Laitse Rally Park) on Raukase koostatud liikluseeskirjad, mis on minu kogus olevatest pisut vanemad. Kui Üllariga rääkida, äkki ta lehitseb neid selle pilguga? Midagi sarnast paistab seal olevat (vaata stiilinäidet Valdeko Vende raamatust "Esimesest autost viimase voorimeheni" 1989, lk 91).
Kahjuks ei oska hetkel rohkem aidata...
Toomas/kr8nik

[diesel]

see äkki on mingi raudtee teema hoopis?

[kr8nik]

see äkki on mingi raudtee teema hoopis?

Ka minul käis selline mõte korraks peast läbi, aga märgi all olev nool ei sobi minu meelest raudteega kokku. Kas raudteel on üldse kasutusel märke, mille mõjupiirkond on märgist vaataja poole? Arvestades rongide pikkusi ja liikumiskiirusi, siis pigem on seal kõikide märkide mõjupiirkond ikka märgist edasi. Või eksin ma - Saaremaal ju raudteed pole, ei saa vaadata ka.

[diesel]

hakatuseks on kirjas, et fragment fotost. kui äkki tervet pilti ka näha saaks, siis ehk aimaks miskit rohkem.

[Autorestauraator]

hakatuseks on kirjas, et fragment fotost. kui äkki tervet pilti ka näha saaks, siis ehk aimaks miskit rohkem.

Foto omanik ei lubanud pilti välja panna... vaata e-posti.

[diesel]

vaadatud. igatahes raudtee võib nüüd ää unustada. pildil on kruusatee ja märk on teest vasakul. loogika ütleb, et märgid vast küll peaks paremat kätt teed olema, a no igatahes sel korral on sedapidi.

[diesel]

ah jaa, eesti märkide ajalugu ma põle netist väga leid, küllap ei mõista otsida. aga soome kohta vaatsi kunagi seukse infi, et esimesed liiklusmärgid tulid mineva sajandi kahekümnendail. kui õigesti aru sain, siis oli hakatuseks anna teed moodi märk ja vist tänapäevasega vastupidi ja see hoiatas igasugu asjade eest. kolmekümnendail tuli siis juba kuus erinevat märki kasutusele ja miskit taolist nende hulgas polnud.
siit võiks üritada sellist paralleeli tõmmata, et kui eestis asjad enam-vähem samamoodi juhtusid käima, siis kipub pildil olev auto juba pisut märgieelsesse aega jääma. mis muidugi ei tähenda, et masin ei võinud nii viisaka ja säravana ka hilisemal ajal olla.

ehk siis kui pildi omanik teaks pildistamise aega ja keegi nuhiks välja eestis liiklusmärkide kasutusele võtu daatumeid, siis saaks kindlamaks, kas üldse pildi tegemise ajal meil liiklusmärke kasutati.
kui muidugi pilt on eestis tehtud.

[Autorestauraator]

...

ehk siis kui pildi omanik teaks pildistamise aega ja keegi nuhiks välja eestis liiklusmärkide kasutusele võtu daatumeid, siis saaks kindlamaks, kas üldse pildi tegemise ajal meil liiklusmärke kasutati.
kui muidugi pilt on eestis tehtud.

Pilt ilmselt Eestis tehtud.

Rain uuris midagi välja:

See on ilmselt Marmoni sõsarmark Roosevelt, kuigi esivõrel on Marmoni kiri. Roosevelt oli 1929-30 Marmoni tehase eraldi mark, aga meil võidi müüa (ja sildistada) ka näiteks Marmon-Rooseveltina. 1930. a. statistika järgi oli meil aasta alguses arvel Marmon-Rooseveltina 2 masinat ja aasta lõpus Marmonina 6 masinat:
http://eag.vanatehnika.ee/ew1930.html
Esindajaks 1930. a-l kadunud Hans Vinnali naisevend Oskar Alt, varem Hans Vinnal ise.

Mõned lingid Marmoni ja Roosevelti kohta:
http://www.marmonclub.com/id17.html

Numbri V-141 kohta rohkem infot pole. Pilt tehtud vahemikus 1929 suvi kuni 1933 kevad.

... seega, liiklusmärki võiks otsida samast ajast.

[kr8nik]

Väike infolõiguke Maanteemuuseumi veebiküljelt:

Kaasaegsete liiklusmärkide sünd ja nende areng
Kaasaegsed liiklusmärgid ja autod on omavahel lahutamatult seotud. 1903. aastal tutvustati Prantsusmaal Mootorsõidukite aktis esimesi kaasaegseid liiklusmärke. Mõne aja möödudes ilmusid teedele esimesed standardiseeritud liiklusmärgid. Mustal ristkülikul olid valge värviga stiliseeritult märgistatud “Võrdse tähistusega teede ristumine”, “pööre vasakule”, “pööre paremale”, “järsk lang” ja “sild”.
Esimesel rahvusvahelisel teedekongressil 1908. aastal Pariisis arutati ka liiklusmärkide küsimust. 1908. aastal Pariisis vastu võetud konventsioon sai aluseks edaspidisele Mandri-Euroopa teedemärkide süsteemile.
Eesti Vabariik ühines rahvusvahelise liiklusmärkide konventsiooniga 1927. aastal, mil kasutusele võeti kuus rahvusvahelist hoiatusmärki.
Oluline muudatus märkide osas leidis aset 1933. aasta märtsis, mil lisandus 27 rahvusvahelist keelu- ja hoiatusmärki. Sisuliselt kehtisid need märgid Eestis kuni 1945. aastani.