15. Esiosa katteplekk

[Autorestauraator]

Esiosa katteplekk näeb praegu välja nii:



Lähivaates on asi ikka päris vilets:



Veerenn on küll olemas, aga ilmselt mitteremonditav.



See osa tuleb uuesti valmistada.
Kust otsast seda asja siis alustada. Käisin juba mõnda aega ümber selle tüki, nagu kass ümber palava pudru...
Siis tuli päästev idee: hakka kuskilt teisest servast pihta, aja jooksul muutub pilt selgemaks!
Puutööd tuli teha:



Akna serva kuju on määratud just selle puit-detailiga.



Need tükid sai tehtud:



Siis on üks oluline koht, mis pleki kuju määrab – nö. tööriista ja akukast.



Parempoolne osa on üldse välja lõigatud. Ilmselt ei mahtunud suurem akupatarei ära.
Pilk ühe teise auto esiosale reedab, et mõlemad pooled on enam-vähem ühesugused:



Hakkasin siis vana eeskujul seda tegema:







Välja tuli selline:

[Autorestauraator]

Nüüd siis kattepleki see osa, mis jääb mootorikatte alla ja on puudu:



Põhimõtteliselt on siin asi lihtne, tee parem pool sümmeetriliselt vasaku poolega. Kuju ja mõõdud on olemas!
Ava serv peab tulema selline:



Saigi siis natuke meisterdatud ja toorik on siin:



Hakkasin seda kohale sobitama:



Lihtsuse pärast tegin ühe nurga eraldi valmis:





Peale keevisõmbluste puhastamist ja pinnimist sai selline:



Altvaade:



Sobitasin asendustüki kohale, märkisin ära ja lõikasin mõõdud parajaks.



Peale kinnipunktimist:


Peale kinnikeevitamist ja pinnimist:



Altvaade:



Mootorikatte alla jääv osa on valmis, üks „ilupilt“ ka:

[Autorestauraator]

Nüüd õhuvõtuava:


Sellest on siin pilte ennegi olnud. Üsna närune on see serv:



Kunagi ühele teisele Wandererile lappisin sellist ja pärast mõtlesin, et ilmaasjata! Parem oleksin uue teinud. Seekord otsustasingi viimase kasuks.



Keerasin ava serva umbes 6 mm ära.
Altpoolt:



Siis tegin sellise põhja:



... ja sobitasin need kokku:



... punktisin kinni:



... ja keevitasin kinni:



Siis lõikasin põhja välja:



Serva keerasin pisut üles. Vastu seda serva käib klapi tihend, et tuult ja vihma sisse ei pääseks:



Nüüd suurus parajaks, plekile natuke kuju ka:



Selline ta sai...
Nüüd tuleks vana tükk ära lõigata ja uus asemele,.... aga, siia alla käib veel üks renn! Selline:

[Autorestauraator]

Selle veerenni tegemiseks valmistasin tavalisest veetorust mudeli. Usun, et hakkama saab ka poole mudeliga. Veerenn küll päris sümmeetriline ei ole, selle pealmine serv on pisut kaardu, nagu katteplekk, aga loodan, et keevitamisel tõmbab ta just parajasti niipalju kaardu.



Nüüd koksisin siis millimeetrisest plekist selle mudeli peal vajaliku kuju välja:





See on nüüd üks pool rennist. Mõtlesin, et poole renni kaupa tuleb asi kergemini välja...
Teised pooled ka:



Nüüd tuleks need pooled ilusti kokku sobitada ja kinni punktida. Siis saab proovida, kas sobib:



... no vist sobiks? Nüüd kinni keevitada!



Sobib väga ilusti.



Pealtpoolt jääb nii, vesi jookseb sellesse renni ja ei satu õhutus-süsteemi.

[Autorestauraator]

Mis nüüd siis nende juppidega edasi teha?
Lõpptulemus peaks olema umbes selline:



Proovin teha kõigepealt ühe poole:





See enam-vähem sobiks. Teen teise poole ka samamoodi valmis ja keevitan vee äravoolu toru otsad ka külge:



Vee äravool toimub mööda terastorusid (küll need seest roostetavad hästi!). Hiljem, kui plekid on juba kohal, jätkatakse toru nii, et vesi satub mootorikatte alla.





Tuli vana tükiga peaaegu sarnane:



Valmiskujul:





Ja koos katteplekiga:



Oli selle õhuava tegemine päris suur töö! Aga enesetunne on parem, kui oleks olnud vana lappimise järel.

[Autorestauraator]

Nüüd õhuava külgesobitamine:





Veerenn õhuava alla läheb paika esialgu väikeste poltidega:





Originaalis peaks see olema keevitatud. Võiksin seda teha punktkeevitusega.
Aga punktkeevituseks tuleb värv maha võtta..... ja kuidas seda siis edasise roostetamise eest kaitsta? Isegi väikese ja kõvera pintsliga ei ole see võimalik! Ilmselt just sellest on tingitud suured roostekahjustused.
Võibolla liimida?.... Aga esialgu las olla poltidega.

Edasi esiakna serv ja armatuurlaua pealne:



See akna serv on üsna keeruline detail. Akna tasapind on sile, armatuuri pealne aga kumer...
Akna servas on veel kinnituskohad aknaraamile:







Kui akna serv valmis, tuleb sellega liita armatuuri pealne:





Peale keevituste tegemist moodustus terviklik detail, mis tuleb nüüd vana vastu välja vahetada:

[Autorestauraator]

Katsun nüüd need kaks plekki, armatuuripealse ja esiosa pealse pleki, omavahel kokku panna.
Kõigepealt täpne märkimine ja lõikamine:



Siis punktin kokku:



Siis keevitus:

[Autorestauraator]

Edasi küljed:



Esialgu on kõik lopergune ja kõver ja roostes. Kõik servad vajavad vahetamist, ainult ülemine serv, mille olen külje mahalõikamisega tekitanud, on korras.



Sissepressitud mootorikatte valts tuleb õigesse kujusse koksida ja siis servad:





Päris lõpuni ma seda plekki valmis ei tee, esitiiva süvendi tegemiseks peaks esiporitiiva ka paika panema.



Siis parem pool:

[Autorestauraator]

Ka siin jääb esitiiva jõnks esialgu tegemata, ootab esitiiva "saabumist".

[Autorestauraator]

Peale uksepostide valmimist on asi lihtne: plekk kinni keevitada ja kruntida.





Kere "südamik" on nüüd üldjoontes koos. Väiksemaid tegemisi siin-seal jätkub ilmselt veel tükk aega...