Saksa töö puhul kasutati kohalikku, vastupidavat puitu, punast pööki. Pöök on ka tänapäeval üsna hea materjal. Vähe oksi, sirge süü, tugev, ei ole rabe, hästi töödeldav, häid omadusi on ilmselt veelgi.
Algsest puidust ei ole kahjuks midagi säilinud. Vahepeal on tehtud uued puit-talad, minu arvates kasest. Igal juhul on need üsna viletsas seisus ja ka vale kujuga.
Uute talade kuju tuleb taastada kere plekkosa mõõtude järgi. Midagi on meeles ka kahe eelmise Wandereri tegemise ajast.
Puit-talad kinnituvad raami külge puidupoltidega.
Kuna keeviskonstruktsioonis tehtud raam ei ole päris sirge, siis puit-talade täpsemaks paigaldamiseks märgin ära raami telje. Tõmbasin pingule peene traadi, mille järgi hakkan mõõtusid märkima.
Puit-talade peale kinnitub tagaistme eesmine puidust serv. See detail on olulise tähtsusega uksepostide kinnitamisel.
Siit kahjuks midagi, peale mõõtude, võtta pole.
