Esimesed rattakoopad tuli lahti puurida, kuna punktkeevitusega kokkukeevitatud servade vahel oli lubamatult palju roostet. Kohati oli näha, et plekk on läbi roostetanud. Lahtipuurimise töö oli Toivo minu eest osaliselt juba ära teinud.
Lahtipuurimine on muidugi alati seotud ka sellega, et servad muutuvad veel augulisemaks.
Esimeseks tööks oli ühele rattakoopale veel külge jäänud esikolmnurga lahtipuurimine, siis saatsin rattakoopad liivapritsimisele, harjaga sellist roostet kätte ei saa.
Vahepeal remontisin need väikesed kolmnurgad ära.
Üsna mitu serva oli vaja lappida, augud kinni keevitada.
Kui rattakoopad puhastusest kätte sain, harjasin need terasharjaga üle.
Sellise puhta pleki puhul on ilusti näha, mida vaja teha on. Ja tööd on ka mõnusam teha.
Esimene serv tuli välja vahetada.
Siia tuleb lapp teha ja serva augud kinni keevitada.
Nurgad kipuvad ikka sellised kohad olema, kuhu pori ja niiskus koguneb, sedasi need plekid ära roostetavadki.
Lõpptulemusel pole vigagi?
