Triumph Heraldi kerepõhimik koosneb kahest suuremast osast: esiosa koos juhi jalgealuse põrandaga ja tagaosa. Tagaosa algab esimeste istmete aluse põrandaga, mis muutub tagaistujate jalgealuseks. Seejärel teeb põhi ca 170 millimeetrilise tõusu ja muutub tagaistmete aluseks. Edasi pakiruum koos tagumiste poritiibadega.
Esimeseks tööks oli plekid liivapritsiga ära puhastada. Kuna tagatiibadel on küllaltki suured siledad külgpinnad, sai liivapritsimeestele öeldud, et ärgu nendel pindadel liiga jõuliselt toimetagu.
Kahjuks on jäänud ka pigimatid maha võtmata. Need tuleb nüüd käsitsi eemaldada. Ka rooste ei ole põhjaribistikust just kõige paremini välja puhastatud.
Põhja alune on siiski päris korralikult puhastatud.
Järgmiseks tuleb vana värv ja pahtel keemilise värvieemaldajaga maha võtta.
Sellel pildil on hästi näha kolm tsooni: vasakpoolsel on pind juba puhas, keskel on töö pooleli ja paremal on värv alles terve. Töö käib siis niimoodi, et pintsliga sültjat värvieemaldajat pinnale, lased mõne minuti seista ja siis lükkad pahtel-labidaga pehmeks tõmbunud värvi maha. Kui värvi ja pahtli kiht on niipalju paks, et värvieemaldaja kõigest läbi ei mõju, siis teed teist kurda sama protseduuri veel. Mina olen tavaliselt veel kolmanda korra ka teinud ja siis terasharjaga kogu allesjäänud sodi maha puhastanud.
Poritiiva serval on näha maalri pahtellabidas, millega tööd tegin. Värv tuleb maha üsna kergelt, ainult terasharjaga puhastades lendab poolvedel värv igas ilmakaares laiali. Tööriided muutuvad üsna mustaks. Aga "värvilaastude" hunnik kasvab jõudsasti:
Kui värv eemaldatud, uurisin plekkide olukorda. Algul tundus, et väga hull see asi ei ole. Nüüd aga paneb kukalt kratsima: mida teha ja mida tegematta jätta?
Ukseposti alune: kõik on ümberringi nagu paberist, sellist plekki ei ole küll mõtet alles jätta. See oleks enese petmine!
???
Või selline töö....
Otsustasin tagaistujate jalgealuse põhja lahti võtta. Selliselt ühes tükis ei ole seda võimalik korralikult ära remontida. Otsustasin teha selliselt, et püstsein, mis tõstab põrandat tagaistmete all, tuleb uus teha. Liiga palju mitmesuguseid välalõikeid, varasemaid lappimisi ja roosteauke muudavad selle remontimise liiga keerukaks. Nii sain kätte põhja keskosa ja hakkasin seda lappima:
Selliselt läbi- või õhukeseks roostetanud kohti välja lõigates ja lappe asemele keevitades sain jalgealuse põhja pleki remonditud. Tegemist on küll tõesti ainult pleki endaga.
Nagu ülalolevalt pildilt näha, on küljeprofiilid, mis hakkavad raamitaladele toetuma, veel tegemata. Sama kehtib ka esiosa kohta. Neid profiile ei olnud enam vana kuju järgi taastada võimalik, liiga vähe oli eeskuju alles. Kui kõik plekid valmis saavad, tuleb uksed ette panna ja uste järgi hakata küljeprofiile tegema.
Nüüd aga läksin tagaosa remontimisega edasi.
Tagaosas oli üsna palju nö. nurkasid, mille moodustas põhi, püstsein ja rattakoobas. Reeglina olid kõik sellised kohad üsna "hõredad". Valgus paistis kergelt läbi. See on ka üsna loomulik, kuna nendesse kohtadesse koguneb kõige paremini pori, niiskus jms. Tingimused rooste tekkimiseks on palju soodsamad, kui lihtsalt siledal põhjaplekil. Mõtle kuidas tahad, aga ega siin muud rohtu ei ole, kui see nurk välja lõigata.
Väljalõiked tegin just nii suured, kui hädapärast vajalik. Siiski, liiga keeruka kuju ja liiga väikeste mõõtmetega tükke on väga tülikas "töödelda". Uued tükid tuleb kohale keevitada järjekorras, jälgides originaali.
Peale kinnikeevitamist ja õmbluste puhastamist näeb see välja selliselt:
Ja nii tuleb kõik nurgad ja servad "üle käia".
Päris kere tagaosas on sellised süvendid, ilmselt tugevuse pärast sellise kujuga tehtud, mis toetuvad raamile. Ka siin koguneb vesi ja pori süvendisse ja põhja seis on päris "nutune". Keegi on seda juba remontinud, aga ilmselt loobus mõttest.
Remonditud nurk näeb nüüd välja nii:
Keskmise põrandaosa üleminekul tagumise istmepadja aluseks on umbes 170 mm kõrgune püstsein. Kuna vana püstsein tuli lahti võtta, siis arvasime nii, et lihtsam on teha uus püstsein, kui hakata vana remontima. Vanal seinal olid küll sisse pressitud süvendid, millised aja ja raha kokkuhoiu pärast tegematta jätsime. Püstseina valmistasin kahes osas:
Püstseina kuju peab täpselt jälgima kardaanitunneli ja küljeprofiilide kuju. Servad lähevad kinni punktkeevitusega. Üks pool ongi juba paigas
Seda keskmist põrandaosa esialgu veel tagaosa külge ei keevita. Asi on selles, et proovisin tükke kokku sobitada, ega see asi ikka nii lihtsalt ei lähe küll! Ilmselt saab sellega veel vaeva näha.
Aga tagaosa juures on tööd veel. Tagumiste poritiibade ääred on läbi roostetanud. Ja mitte ainult välimine plekk. Sisemine plekk, rattakoobas on ka kohati täiesti läbi! Kuidas seda remontida? Mõtlesime, et võtaks tagumise poritiiva maha. Aga see on väga suur töö ja kuna projekti eelarve on üsna pingeline, katsusime leida lihtsamat lahendust. Otsustasime nii, et lõikame poritiiva serva nii laialt ära, et pääseks rattakoopale uut serva tegema. Pealmine plekk sai ära lõigatud umbes 50 ...60 mm laiuselt.
Nüüd sai rattakoopal kõik katkised kohad välja lõigatud. Altpoolt näeb asi selliselt:
Siis tuli valmistada õige kujuga rattakoopa serv ja sellele vastav poritiiva serv:
Nüüd kõigepealt siis rattakoopa serva remontimine:
Peale keevitust ja õmbluste puhastamist pilt siis selline:
Ja nüüd poritiiva serv parajasse mõõtu:
Peale keevitamist pilt selline:
Nüüd sama operatsioon veel teisel pool ka ja ongi tagaosa remonditud!