Süsinikdioksiid, ehk rahvakeeli süsihappegaas on MIG keevituse juures kaitsva gaasina kasutusel väga ammu. Kutsuti ju MIG keevitustki süsihappegaasi-keevituseks. Ka mina olen süsihappegaasi kasutanud aastaid. Kasutada saab teda tavaliste süsinik-konstruktsiooniteraste keevitamisel ja autoplekk, õigemini autokerede remondi juures kasutatav külmvalts leht-teras kuulub selliste vähelegeeritud teraste hulka. Keevituse kvaliteet on tundunud rahuldav, võibolla isegi hea ja erilisi probleeme ei ole ka täheldanud.
Süsihappegaasi turustatakse veeldatud olekus terasballoonides:
Süsihappegaasi reduktor näeb välja selline:
Kasutada saab seda reduktorit ainult süsihappegaasi jaoks. Mina olen kasutanud suuri pudeleid, kuna hind on suurte pudelite puhul soodsam. Pudelid olen rentinud AGA-st ja rendilepingud olen ka teinud hästi pikad, see on soodsam.
Suurte pudelite puuduseks on see, et neid on meie taolistel, "väikestel tegijatel", raskem transportida. Pudeli kaal on päris suur, ega teda ikka sülle ei võta. Ja sõiduautosse paigutab ainult siis, kui on universaalkerega auto. Siiski kipub vahel pudel oma raskuse tõttu autole liiga tegema. Mugavam on transportida kergjärelhaakega.
Miks olen jäänud AGA kliendiks? Kui gaasi kulutamine on suhteliselt väike, siis võiks ju ette kujutada, et oma ballooniga oleks asi ökonoomsem! Mulle siiski mingil ajal tundus, et teiste firmade balloonid pidasid vastu, kas ma keevitasin palju või vähe, ikka ainult 3 ... 4 kuud. Siis oli pudel tühi. Asi on ilmselt ventiilides ja reduktori tihendites. AGA garanteerib korralikud ventiilid, mida võtmega sulgema ei pea, ventiil on kontrollitud ja töötab. Ja tulemuseks oli see, et vahetan pudeleid umbes poole aasta tagant. Järelikult nö. vene ventiilidega jooksis gaas lihtsalt niisama välja.
Süsihappegaas tundus hea niikaua, kui midagi paremat polnud proovinud. Praegu on proovimiseks veel kaks gaasi: AGA MIX 20 ja MISON 25.
Õppepäeval tahtsin, et poisid prooviksid, kuidas erinevad gaasid tunduvad!
AGA MIX 20 koosneb argoonist, millele on lisatud 20% süsihappegaasi. See gaas on ka ette nähtud legeerimata või madalaltlegeeritud süsinik-teraste keevitamiseks. Roostevaba ja alumiiniumi keevitamiseks see gaas ei sobi.Peab kohe ütlema, et selliste gaaside kasutamine toob kaasa lisakulutusi. Esiteks, on vaja teist reduktorit:
Selline reduktor sobib argoonile, AGA MIX-ile ja MISON-ile.
Teiseks, mõlemad gaasid ei ole veeldatud, vaid gaasilises olekus. Neid ei mahu pudelisse sama palju, kui süsihappegaasi. Järelikult on kulutused gaasile suuremad!
Nüüd ongi küsimus selles, et kas nende gaasidega keevitades on keevituse kvaliteet, jõudlus või midagi muud nii palju parem, et tasuks seda lisakulutust teha?
Esimene mulje AGA MIX 20-ga oli see, et "keevitamise hääl" on hoopis teistsugune. Vastupidiselt mõne teise arvamusele, ütlen mina, et hääl on palju suurem. On tunne, nagu käiks mingi intensiivne "keemine" ja plärtsub nii, mis kole. Võiks arvata, et metallipritsmeid on ka rohkem..... aga vist ei ole! Tundub, et pritsmed on nagu peenemad ja need ei jää metalli külge nii kõvasti kinni. Terasharjaga üle harjates on ainult mõni üksik pritse kuskil kinni sulanud. Üldiselt on metall puhas. Süsihappegaasi puhul on kinnisulanud pritsmeid ikka palju!
Ja teine tähelepanek: tundub, et metall jookseb paremini laiali. Ilmselt on parem ka õmbluse kvaliteet. Kui sama voolutugevusega keevitada, siis süsihappegaasi puhul jääb õmblus tublisti kõrgem! Ütleks isegi nii, et AGA MIX-i puhul peaks voolu vähemaks keerama. Aga keevitamise kiirus oleks nagu suurem. Minul on seda raske hinnata, aga võibolla on väikese kogemusega keevitajal selle gaasiga lihtsam õppida?
Kõike seda mõõta on muidugi väga raske, need on ikka tunnetuslikud tähelepanekud. Seepärast oleks huvitav kuulata ka teiste kogemusi!
MISON 25 koosneb argoonist, millele on lisatud 25% süsihappegaasi ja 0,03% lämmastikoksiidi (NO).
Kasutusvaldkond sama, kui AGA MIX-il. Kirjanduse andmetel peaks see gaas sobima ka ebasoodsates kohtades keevitamisel, näiteks kui plekk on õline või roostene. Selliseid kohti on just autokerede remondi juures üsna sageli.
Ka see gaas on pudelis rõhu all, mitte veeldatud vaid gaasilises olekus. Tunnetuslikult on kõik enam-vähem samamoodi, kui AGA MIX-iga.
Selle gaasi, MISON, puhul on siiski üks oluline erinevus, mida tunnetuslikult on raske hoomata. Nimelt tekib keevitamisel alati tervisele kahjulikku osooni. Keevitaja hingab seda sisse ja see mõjutab keevitaja tervist. Tavalisemad hädad on peavalu, kuivusetunne, köhimine, ärritus silmades, ninas ja neelus. Tervisekahjustused on algul märkamatud, kuid aastate pärast võivad need hädad ennast tõsisemalt tunda anda.
Kaitsegaas MISON vähendab kahjuliku osooni hulka, mis keevitamisel tekib.
Kui paneksite oma tähelepanekud nendest gaasidest ka siia kirja! Võibolla saame teha mingeid üldisemaid järeldusi.... kas asi tasub ennast ära, või mitte?
