-------------------------------------
Kardaani tunnelist ja põhjaplekkidest on originaal täiesti säilinud:
Mida siis nüüd sellise plekiga ette võtta? Öeldakse nii, et kui on võimalik originaalosa säilitada, siis tuleks nii teha! Ma ei tea... võib-olla pole mina see kõige õigem otsustaja, aga mina küll sellega mässama ei hakkaks. Esiteks, siin oleks päris palju tööd: liivapritsipuhastus; palju lappimisi; plekk on kohati välja veninud jne. Teiseks, lõpptulemus ei oleks just esimese sordi kaup!
Mina leian, et kui uue identse tüki tegemine on kordades lihtsam (võtab vähem aega) ja väljanägemine tuleb parem, siis mina teeksin uue tüki.
Pealegi, kui seda tükki altpoolt vaadata:
Need tugevduste alused on ju ka kõik roostes. Need tuleks lahti puurida ja siis..... Ei hakka sellega mässama.
Kardaani tunnel koos servadega tuleb teha ühest tükist:
Sellise, millimeetrise pleki painutamine on päris suur töö. Jõudu on vaja, profiil on muutuv, ees kitsam, taga laiem. Seda tuleb kuidagi käte vahel ja ümber toru väänata. Siis surusin ta õigele kohale, kinnitasin pitskruvidega ja surusin alt tungiga.
Järgmiseks märkisin ära servade kantimise koha ja keerasin serva ära, tegin tagumise kinnitusääriku ja ette poldiaugud:
Tagumine äärik kinnitub puittala külge puidukruvidega:
Puidukruvidena kasutan alati peenemaid, ajutisi kruvisid. Õige mõõduga kruvid lähevad paika siis, kui toimub lõplik kokkupanek. Vastasel korral venivad kruviaugud suureks ja kinnitused ei jää kindlad.
Esiotsa kinnitus käib kahe kuuemillimeetrise poldiga, õieti vist metallikruviga.
Esiotsa kinnitus rist-tala külge peab olema tehtud nii, et tala ja pleki vahel käib puitliist. Põrand peab olema tala pealispinnaga ühes tasapinnas.
Nüüd külgmised plekid.
Külgmiste plekkide juures tuleb teha kõigepealt tagumise serva kantimine ja puit-tala poolses servas on vaja välja pressida kohad, mis jäävad metallkronsteini peale:
Väljapressitud kohad löön kas vasaraga või pressin pressi all. Servadesse muidugi ka kinnituskruvide augud:
Põhja all oli terve rida tugevdusi: mõned esipinkide kinnituse tarvis, osa lihtsalt põhja tugevduseks. Põhi on ju millimeetrisest siledast plekist, pealeastumisel venib see välja.
Lõikasin toorikud välja ja märkisin kantimiskohad peale:
Peale kantimist lõikasin nendele tugevdustele sisse keevitusaugud ja märkisin põhjaplekil ära ka tugevduste asukohad:
Siis keevitasin tugevdused läbi keevitusaukude kinni. Sama moodi keevitasin kokku ka põhjapleki ja kardaanitunneli.
Peale keevitamist puhastasin keevituskohad ja põhi oligi valmis.
Sellel autol ongi põhjaplekk monteeritav. Sättisin põhja paika ja kinnitasin kruvidega:
