Asjade tegelik seis EAG-s.

[Varavamehaanik]

Minule ei ole peale kontaktide avalikustamist helistanud ükski ebanormaalne inimene (ok-üks sõber helistas ükskord keset ööd ja tahtis taksot tellida), kõik kes on külas käinud tehnikaga tutvumas on kõik olnud asjasse pühendunud huvilised ja milleski kahtlustada neid küll ei saa.

Meie asjade rotti minemine on kõik pärit ajastust, kui tundus, et varanduse varjamine on turvalisem. Tegelikult ei ole turvalisem! Loe ka http://www.kuriteoennetus.ee/ ja seal materjalide hulgas on üks hea raamat inglismaa kogemusest, mis tõestab, et nähtavad asjad on ohutumas kohas. Ehk siis kui kõik teavad, et mingi asi on sinu oma, siis on oluliselt keerulisem sellega minema sõita või Tagadi laadal maha müüa.

Vanatehnikaga tegelemiseks on vaja entusiasmi ja see ei sõltu rahast vaid vaimujõust. Iga projekti juures on tohutult tööd, mis ei sõltu rahast: ajaloo uurimine, tööprojekti koostamine jne. Enamasti seisab mingi kola kusagil kuuri all ja ainus tegevus on selle omamine ja jahumine teemal, et kui ükskord rikkaks saan, siis hakkan tegema. Ei saa rikkaks!
Väga hea näide on Toomas Pärtma ja Ford TT, igal nädalal pühendus natuke ja kokku oligi palju pühendumist. Kõik hakkas edukamalt liikuma ikkagi siis, kui hakkas ülejäänud sama teema meestega suhtlema ja avalikustas oma pooliku idee ajalehes.

Loomulikult ei libise igal vanatehnikamehel sulg ja sülg nõnda libedalt kui mõnel siin foorumis. Pigem seisab ikka mutrivõti püsti peos. Aga kui inimene ei ole valmis mistahes viisil suhtlema oma hobide teemal, siis järelikult ei ole see tema huvi ega hobi või on lihtsalt idioot.

Kujutage ette bussijuhti, kes peatustes uksi ei ava või poemüüjat, kes ostjaid poodi ei lase või õpetajat, kes oma raamatut teistele ei näita või maksuametnikku, kes ei avalikusta maksukontonumbrit jne. Tunduvad ju idioodid!

[Automaaler]

See, et mõnel vanatehnikahuvilisel pole ilukirjanduslikku jutusoont või kirjutamisannet enda hobide avaldamise kohta ja ta ainult talle isiklikul põhjusel ei soovi enda "valdusi" demonstreerida, ei tähenda, et teda võib automaatselt ühe samasuguse vanatehnikaga tegeleva eesrindlase poolt idioodiks tembeldada.

Ehk hr. Väravamehaanik on nõus avaldama oma mõtete tegelikke tagamaid, mis teda sunnib saastveebilehtede Delfi või Õhtulehe kommentaatoritega niiviisi samale suhtlustasandile laskuma ?

Raske uskuda, et sellist idiootideks tembeldamist põhjustavad nüüd need mõned üksikud vanatehnikahuvilised, kellede valduses on mingi kogus vanu taastamata/remontivajavaid tsikleid, autosid vms. kraami, mis nö. oma aega ootavad.
Lõppkokkuvõttes on see igaühe enda otsustada, mida ta oma valduses oleva vanakraamiga teeb, kuna taastab, kas taastab, on ta oma sõiduki(te) kohta nõus mingit infot avaldama või mitte jne.
Nemad oma tegevusega -nimetatagu seda, kuidas tahes- kedagi seganud ei ole.

Nii et ma ei saa ausalt öeldes aru, et milles asi, hr. Väravamehaanik ?

[oldmoped]

Pakuks välja tunduvalt lihtsama ja soomlastel täiesti töötava skeemi registripidamise alustmiseks, eks pärast saab vajaduse ja soovi korral ka selle baasil hakata andmebaasi koostama.

Selle foorumi kasutajanimi peab olema inimese reaalne täisnimi ja profiilis on avalik e-mail kohustuslik ja telefoninumber soovituslik.
Eraldi fooruteema "kasutajate sõidukuid" teha, kus siis igaüks saab oma olemasoleva masinapargi ja doonorid kirja panna ja ongi tehtud.

[zyndapp666]

Mida rohkem andmeid kohustuslikuks muuta, seda lùhem nimekiri tuleb. Eestlased juba on kord sellised mis seal parata. Aga kui kohustuslik oleks foorumi kasutajanimi (postitamiseks peab registreerima niikuinii) ja toimiv e-mail siis on see pigem julgustav. Eks siis igaùks ise otsustab kui palju ta "välja näitab".

[Varavamehaanik]

Minul on vanatehnikateemalisi postitusi kirjutades alati suunurgad ülespoole ja erinevad väljendid ei tähenda alati negatiivset sildistamist vaid on pigem osa rahvalikust kõnepruugist.

Aga mis üldse on vanatehnikaga tegelemine ja miks seda tehakse?
Puht emotsionaalse hinnanguna arvan, et peamiselt on kaks laiemalt levinud põhjust. Üks võiks olla vajadus saada endale mingi ese, mis võimaldab eristuda teistest, oleks rahaliselt rohkem väärt kui levinud esemed, ehk põhimõtteliselt on tegu investeerimisega.
Teine põhjus võiks olla huvi, uurida tehnikaajalugu ja mingi eseme korda seadmisega või kollektsioneerimisega süveneda endisaegsete inseneride mõttekäikudesse.
Ilmselt võivad need põhjused olla ka omavahel seotud ja ei pruugi teineteist välistada. Ehk on veel mingeid põhjuseid, millest ma ei pruugi teadlik olla.
Küll aga on teada, et investeerida ega ajalugu uurida ei saa kumbagi nii, et teiste inimestega ei suhtleks.

Miks see teema mind kirjutama paneb? Nimelt ei saa klubilist tegevust arendada kui seltskonnas on keegi, kelle vanatehnikaga tegelemise eesmärk jääb varjatuks. Väga kerge on tekkima müüt, et ju siis on ise varastanud need asjad kellegi käest, kui ei julge avalikult tunnistada ja teistele näidata. Ja jube piinlik on sellisteid vanameeste vahelisi tülisid pealt kuulata.
Kui huviliste tehnika avalikud andmebaasid ükskord juba tehtud saaks, oleks klubilises tegevuses astutud väga suur samm edasi.
Tänapäeval peaks piisama ka inimese nimest ja e-mailist, loomulikult ka vanatehnika (miks mitte ka huvi pakkuv tehnika, mida hetkel ei ole, aga millest unistaks). Telefon on tihti keerulisem, sest mõni on näiteks politseinik ja ei saa pätte taga ajades alati rääkida ja mõni vanatehnikahuviline on armukesega koos. Meilidele saab aga vastata siis kui aega on ja saab ka vastu kirjutamise asemel ise tagasi helistada.

Vanatehnikaga tegelemine ei ole seksuaalne eelistus ja sellest rääkimine ja oma asjade teistele näitamine ei ole patt.

[Varavamehaanik]

Lõppkokkuvõttes on see igaühe enda otsustada, mida ta oma valduses oleva vanakraamiga teeb, kuna taastab, kas taastab, on ta oma sõiduki(te) kohta nõus mingit infot avaldama või mitte jne.
Nemad oma tegevusega -nimetatagu seda, kuidas tahes- kedagi seganud ei ole.

Nii et ma ei saa ausalt öeldes aru, et milles asi, hr. Väravamehaanik ?

Ma kohe ei saa vait olla ja pean mitu postitust järjest tulistama, kuigi see ei ole teemaalgatusega üldsegi seotud...
Mina pean ennast väikestviisi vanatehnikapoliitikuks, sest keevitamine ei tule nii hästi välja kui latramine ja kohalike valimiste eelõhtul julgeks mina pidada Automaalri seisukohta reformierakondlikuks, ehk liberaalseks. Põhimõtteliselt pole ju vale lasta inimestel ise oma asjade üle otsustada.

"Musta numbri" põhimõtted on aga üdini keskerakondlikud, kui liiklusvahendid on musta numbri registris, siis otsustab vastav komisjon, kas omanik ikka tohib oma uunikuga teha, mida tahab ja kui teeb nii nagu komisjon ei taha, siis võetakse number ära. Kogu seda mustanumbrindust esitletakse väljendiga "me kõik oleme nii otsustanud" (kes siis veel - kui mitte musta numbri väärilised sõidukid).

Eesti vanatehnikahuvilised on ajast aega olnud liberaalid, kuigi meie seas on ka reaalseid keskerakondlasi. Igal omanikul on lubatud teha oma uunikuga mida tahes. Kes tahab seda õunapuu all mädandada, see mädandab, kes ütleb, et asi on restaureerimise ootel, seda usutakse ja ei sunnita koheselt restaureerimisega alustama, ammugi ei võõrandada uunikut originaali rikkumise eest.
Vanade ehitistega seonduvalt on aga loodud isegi riigi muinsuskaitseamet, kes ei luba sugugi, et vanalinna majade omanikud teeksid oma majadega seda, mis pähe tuleb. Ammugi ei saa omada vanalinnas muinsuskaitse alust maja, ilma et sellest vastavale registrile teada ei anna.

Ma ei taha öelda, et üks suund on parem kui teine. Aga vanatehnikaliikumise prioriteetsed seisukohad võiksid olla selgemaks küll huviliste vahel räägitud.

[alopex]

Ma olen pisut vanamoeline inimene ja sõna IDIOOT tekitab minus sellise ebakindla-ebameeldiva tunde. Mul siiski raske aru saada, miks peab kõik kohe välja sülitama , mida tatt on suhu toonud. Enne diagnoosi panemist (mida inimeste puhul teevad ikkagi arstid) peaks olema ikkagi hulga põhjalikum uuring , kui lgp. "väravamehaaniku" filisoofiline arutelu.

[Varavamehaanik]

Oh, andke mulle see üks sõna andeks! Ma olen noor keelekasutaja ja päris filoloogi haridust ei ole, sestap vaatan asjad ikka ÕS-ist järgi. Katsun jätta kasutamata väljendid kus juures on lühend VULG, ülejäänud sõnadega peaks ikka meeldiva mulje jätma, vähemalt keelereeglite järgi.

Ehk on vanatehnikahuviliste probleem pigem selles, et 2006. aasta õigekeelsussõnaraamatus ei ole üldse sellist väljendit nagu "vanatehnika" või "vanatehnikahuviline". Isegi sõna "tehnika" võimaliku seletusena ei ole mainitud vanatehnikat. Küll aga on olemas sõna "uunikum", mille tõi rahvakeelde Valeri Kirss, seda küll ladina pärasena: "unic".
Ehk teisisõnu - kui pole keelereeglites sätestatud, siis enamus inimesi ei pruugi seda teemat samaselt mõista ja siis on seda keeruline ka seadustesse sisse kirjutada.

Vabandust, see ei olnud nüüd kohe üldse seotud teemaalgatusega.

[siimlane]

Tere

Annan ka ühe poolthääle registri loomiseks, kasvõi esialgu kinnises foorumiosas. Suhteliselt algaja vanatehnikahuvilisena(esimest huvi võib dateerida sügisega 2006) mainin ära, et nimede, nägude ja omatava masinapargi kokkuviimine on interneti vahendusel suhteliselt keerukas. Seega register, kus oleks kirjas masinapark ja kontaktid oleks vägagi abiks. Inglismaa hobiklubides toimetatakse sellisel põhimõttel, et kui saad klubi liikmeks, siis saad ka nimekirja kaaskannatajatest kellega peaks ühendust võtma, kui endal mõistus otsa saab. Varastamise kohta niipalju, et lukk on looma jaoks. Kui ikka keegi tahab sult midagi ära viia, olgu see teler, auto või muu seadeldis, siis see viiakse ära niikuinii. Elu on karm aga ebaõiglane.

[MAZ]

Võtsin hulga aega seda teemat lugeda ja uurida, sest ma pole just väga sage külaline siin foorumis.
Põhimõtteliselt selline idee registrist tundub põnev,isiklikult leian,et e-post oleks piisav,sest nende telefoni numbritega on see,et osad ei soovi,et neile
24/7 helistatakse . Mitte just see,et mind see häiriks,ei see pole küsimus.

Sõidukite koha pealt,siis hr Väravamehaaniku idee soovitavatest(unistuste sõidukitest) kõlab põnevalt aga kas see liialt ei hakka registrit koormama, ma nüüd ei usu,et keegi paneb 1000 autot või muud vanasõidukit korraga kirja mida ta sooviks. Aga ma olen kuidagi
ettevaatlik selle idee suhtes. Võib olla lihtsalt minu alusetud hirmud.