Asjade tegelik seis EAG-s.

[Veteran]

Oleks huvitav näha ja lugeda EAG-s restaureerimisel olevatest autodest. Pakun siin välja moned pildid taastamisel olevast BMW-340-st.











Tervitab Enno Öövel.

PS. Kuidas oleks võimalik saada kontaktandmeid EAG andmetel mind huvitava automargi omanikuga varuosade hankimise eesmärgil . Näiteks on hetkel puudu 3 M-B 230 velge.

[Autorestauraator]

Konkreetsele Enno küsimusele vastata ei oska. Seda peab otsustama Rain/manic, kellele ja kuipalju ta isikuandmeid välja anda saab.


Asi on ju selles, et ega me alati ei tea, milleks ja kellele need andmed lähevad. Kui on teada-tuntud inimene, ja saab omaniku käest küsida ka, et kas võib telefoninumbrit anda, siis on asi selge. Aga kui küsija pole tuttav? Kuidas ma saan vastutada, et neid isikuandmeid kurjasti ei tarvitata?

Sellega seoses tõstan üles vana teema (minu jaoks). Millal meie jõuame niikaugele, et saame koostada vanatehnikahuviliste nimekirja: nimi, elukoht, e-aadress, telefon ja vanatehnika mark (margid), reg. number?

Soomes ja Rootsis trükitakse sellised nimekirjad ära. Sealt on hea näpuga järge ajada, leiad sarnase vanatehnikamehe kontaktid lihtsalt ülesse.

Lihtne oleks seda teha veebis, kasvõi meie klubi lehel. Kuipalju leiduks inimesi, kes oleks nõus oma andmeid andma?
Mina oleksin.

[alopex]

Millal meie jõuame niikaugele, et saame koostada vanatehnikahuviliste nimekirja: nimi, elukoht, e-aadress, telefon ja vanatehnika mark (margid), reg. number?

Mismoodi on Rootsis ,Soomes ära defineeritud sõna vanatehnikahuviline?

Ja eks selle nimekirjaga on ka see oht, et sulid saavad vägagi täpseid andmeid küllalt haruldaste sõidukite kohta ja paraku igalühel smaisserit ka nagis ei ripu

[Veteran]

Kujutan seda ette nii, et varuosade ostusoovi edastab usaldusisik, kes siis teab vastavaid autoomanikke.Paljud neist ju meie foorumis ei osale.

Iseasi on muidugi see, et kes sellise vahendaja rolli viitsib- soovib enda peale võtta.
Teiseks on EAG-sse keegi pildistanud eestis leiduvaid masinaid. Kuid kas minnakse ka nö. teisele ringile, et teada anda, mis on saanud neist masinatest nüüd, kas on taastamisel, kaugel töödega on jne. Kindlasti oleks seda huvitav teada.

Tervitustega Enno Öövel.

[Autorestauraator]

"Vanatehnikahuviline" ei puutu praegu tegelikult üldse asjasse. Selliseid nimekirju koostavad ikka vanatehnikaklubid oma liikmete kohta. Lugesin just eile õhtul soomlaste SA-HK 50. aastapäeva väljaannet ja seal oli ühes peatükis juttu samadest nimekirjadest. Ka nendel on sama probleem, nagu siin: mõni ei taha, et tema isik oleks avalikustatud. Ja ega sundida ei saa, kui ei taha, siis tuleb seda soovi austada. Aga paljud on siiski selle nimekirja koostamisega nõus. Nende nimekirjade põhjal tehakse kogu riigi klubide ühine nimekiri, see on juba õieti raamat. Üks selline raamat on alloleval pildil:



See on paar aastat vana, rootslaste raamat, mida nad nimetavad matrikliks. See on pisut alla 500 lk.-line teos. Ma ei usu, et seda just igal aastal trükitakse, aga mõneaastase vaheajaga ilmselt küll. Saan aru, et see on järjekorras 15.

Kuidas see raamat on koostatud? Ja miks teda vaja on?
Siin on eraldi nimekirjad sõiduautode, mootorrataste, veoautode ja traktorite kohta. Alfabeetilises järjestuses markide kaupa. Võtsin lahti just Ennole huvitava koha, MB 230, neljakümnendad aastad:



230-id on Rootsis ainult kaks tükki, vähemalt avalikustatud autosid. Margi järgi on omaniku nimi. Kui nüüd sinul, kes sa oled sama marki auto omanik, on mingi probleem, mida sa tahaksid oma kolleegiga arutada, siis selles raamatus on veel teine nimekiri, kus on omanike nimed tähestiku järgi ja juures nende elukohad ja telefonid:



Iga omaniku nime juures on kogu vanatehnika nimekiri väljas. Mõnel on nimekiri mitukümmend masinat pikk.
On veel üks register. Oletame, et nägid tänaval vilksamisi huvitavat masinat. Mis mark täpselt? Ei suutnud tuvastada, aga nägid registrinumbrit. Registrinumbri taga on selles raamatus omaniku nimi.

Ma tõesti ei tea, kas meie, Eesti riik, on siis tõesti, 2009. aastal, veel nii metsik maa, et meie ei saaks sellist nimekirja kokku? Kardame ikka veel röövleid ja kaabakaid, kes meie tehnika minema viivad! No kui selline hirm on, ega selline inimene enda andmeid ju sellesse nimekirja ei pane. Aga mingi osa ju võiks pisut julgem olla! Selle nimekirja järgi oleks ju väga hea kontakte leida nendega, kellel minuga sarnane vanatehnika olemas.

Mõned aastad tagasi oli mul probleem Lincoln Zephyri osadega. Üks vanatehnikasõber Rootsist imestas tõsimeeli, et kas siis teil sellist nimekirja polegi? Tema mulle selle raamatu tõi ja aitas ka puuduvad osad leida. Nendel on sama marki tehnika omanikud üksteisega päris tihti kontaktis.

Kogu minu jutu mõte on selles, et kas ei oleks meil, VVK-s aeg sellise nimekirja koostamiseks "küps"? Paneme selle nimekirja meie vanatehnika.ee -sse välja, võibolla julgustab see teisigi klubisid samasuguseid nimekirju koostama?

[oldmoped]

Tere üle pika aja.

Räägin natukene omadest kogemsutest.
Analoogse vabatahtliku isikuandmete ja oma isiku lühikirjelduse rubriigi tegin prooviks selle aasta augusti kuus oma hallatavasse vanamopeedifoorumisse koos tutvustava tekstiga "Siin võiks siis see, kes julgeb, ennast mõne sõnaga tutvustada ja omal valikul ka oma kontaktandmed lisada. P.S. Antud teema on nähtav ainult foorumi registreerunud liikmetele."

Lootsin, et inimesed panevad kirja oma pärisnimed, telefoninumbrid (kui on kellegiga vaja kiiresti ühendust saada), asukoha ja osta.ee /ebay jne kasutajanime, et ei juhtuks et omad hakkavad kogemata üksteisega mõnel oksjonil rahakoti paksust võrdlema.
Lootsin, et kokku tekkiks korralik omavahelise ühiskasutusega andmebaas.

Nii jabur kui see ka pole, kuigi enamus foorumikasutajaid tunnevad üksteist väga hästi nime ja nägupidi ja suhtlevad üksteisega ka igapäevaselt ning enamusel on üksteise kontaktandmed olemas, siis ju ikka kardetakse midagi ja hinnatakse oma privaatsust ja libaanonüümsust internetis nii palju, et siiani on peale minu sinna oma andmed üles riputanud ainult üks (!) kasutaja. Seda, et keegi oma "väärtuslike ja kõrgehinnaliste" mopeedide turvalisuse pärast kardaks ei taha ma mittekuidagi uskuda.

[Veteran]

Oli aeg, kus selliseid klubi liikmete nimekirju avaldati



Ning sealt võis ikka väga palju ennesõjaaegset tehnikat leida!



Tol ajal ei varjatud, vaid tundub, et vastupidi, tehnikarohkusega näidati, kui kõva mees oled.



Osa sellest tehnikast on nüüdseks seisma jäänud tollaste tegijate lahkumise tõttu ning neid, paksu tolmukorraga kaetuna kusagil muu koli keskel võib näha EAG piltidel. Kas pääsevad nad ka "teisele ringile"? Nii seisab ka minu kunagine Ford Eifel cabrio pealinnas uuel taastamisel.
Loodetavasti ilmuvad need masinad kord uuesti üritustele.

[Mattu]

Võib-olla ei ole ma nüüd küll kõige adekvaatsem inimene siia kirjutama aga... ma teen seda siiski.
Nagu Oldmoped viitas siis inimesed foorumites teavad üpris paljusid tegelikult ka nime ja nägupidi. "Tõrge" tekib seoses sellega, et selle informatsiooni leiab üles iga inimene kes oskab kasutada otsingumootoreid internetis. See isik või isikutegrupp võib küll hinnata vanatehnikat - seda aga ainult materiaalses vormis. Mina, kes ma ei viibi pidevalt oma varanatukese kõrval (seal on küll õnneks teisi lähedasi) ei sooviks oma nime näha näha kuskil avalikult rippumas/raamatukogust leidumas. Kuigi enamus noorsugu (kahjuks) ei oska ilmselt raamatukogu üles leida ja suur protsent kardetavasti ei suuda ka otsingusüsteeme internetis jääb siiski võimalus, et mingi moment helistab Teile keegi kes teatab iniseval häälel: "Jou kuule, kas sul jaffi sumpsi on vä?" vms. See ei lähe kohe mitte ja see samuti kui keegi hakkab õue peal ringi loivama ja nagu uni peale ajama, et müü ikka see või too ära. Tean selliseid kes ka konkreetsest "Ei-st" aru ei saa ning kui tamasseri rauda varnas pole, tuleb loota, et koer suudab nimetatud situatsioonis olla piisavalt võimekas ja hambaid näidata. Siiamaani on suutnud.

Tähendab, nimekiri ja kontaktandmed on hea mõte aga nende avalikustamine peaks olema ikkagi kitsamas ringkonnas. Näiteks seesamune vanatehnikaklubi. Inimesed kes vastavad nõuetele (ma nüüd peast ei julgeks tsiteerima hakata) saavad ka ligipääsu sellele nimistule. Mis asetseks näiteks selles foorumi osas mida iga külaline või tavakasutaja ei näe. Üldjoontes peaks siiski iga tegusam vanatehnikahuviline ka mingeid kontakte juba omama ning seeläbi omab soovitajaid/käendajaid. Kui see uus liige on nn. "katsumise" edukalt läbinud siis saab ligipääsu ka nendele andmetele. Seejuures arvestatakse ka soovitajate/käendajate sõnu.
Kui nüüd on tegemist inimesega kes internetis ei kola - siis ta varem või hiljem jõuab oma otsingutes ikkagi mõne sellise vanatehnika austaja juurde kes kolab. Siis ilmselt tuleb täiesti n.ö. "käigult" otsustada, et kas infot jagada või ei. Samuti võib siis ka ainult teavitada neid inimesi kes omavad kõnealust tehnikat, et kuskil on keegi kes ka tegeleb nimetatud objektiga ning siis saavad nad ise juba kontakte vahetada või suhelda. See peaks olema ka siis juba nende huvides kes varasemast tegelevad/omavad mingit nimetust vanatehnikat.

Ja nüüd arendage seda edasi või siis laitke maha.

[Autorestauraator]

Üldine tonaalsus selles küsimuses on "eitav". Tean seda väga hästi. Ja ilmselt ei ole mina küll see inimene, kellele sellist avalikustamist kõige rohkem vaja on. Olen Eesti vanatehnikainimestega suures osas isiklikult tuttav. Ja kui ei ole tuttav, siis siiamaani on olnud ainult mõned üksikud erandid, kes on öelnud, et ma oma tehnkiat ei näita ja sellel teemal ei räägi. Ma pakun, et selliseid persoone on olnud umbes viis. Muide, mõned nendest on ise küll üsna uudishimulikud.

Miks ma siis seda teemat "jahun"? Lihtsalt mulle tundub et sellisest nimekirjast oleks meie vanatehnikaharrastusele rohkem kasu, kui kahju! Nagu juba eelpool kirjutasin, on meie naabrite juures sellised nimekirjad olemas. Minule isikliklt on nendest sidemete loomisel abi olnud. Kui ilma sellise nimekirjata oleks sideme loomiseks kulunud võibolla kuid, aastaid, siis sellise raamatu omanikuna oli kontakti loomine ainult telefonikõne kaugusel. Isegi imestasin, kui lihtsalt asjad võivad laabuda! Ja sealt tuligi mõte, et miks meil on teistmoodi?

Ma ei mõtle asja nii, et kirjutame juurde postiaadressi ja kirjelduse, et auto asub tagahoovis kuuris. Võiks olla nimi, maakond, tehnika mark, reg. nr, e-post, kes tahab, ka telefon. Sellest piisaks.

Kui ma olen näiteks soetanud omale M 407, siis saaks vaadata, kes minu kodumaakonnast veel sellise tehnikaga tegelevad. Saaks inimese üles leida, kirja või tel. teel. Kui inimene ei soovi suhelda, siis ta seda ütleb, või ei avalikusta üldse oma andmeid. See peab ikka olema vabatahtlik ja ühtlasi tähendaks oma andmete avalikustamine, et mina soovin selliseid kontakte luua! Vastu tahtmist kellegi isikuandmete avalikustamine ei tule kõne allagi. Seda saab teha igaüks ise.

Sellise nimekirja kinnisesse foorumisse riputamine ei anna midagi. Juba esimesel tunnil on see info sealt välja "rännanud".
Mina arvan, et kui teha, siis ikka avalikult ja olen veendunud, et varem või hiljem see nimekiri tehakse.

Minu ettepanek on sellega algust teha.

[Veteran]

Hr. Mattu jutus on iva, tõepoolest kõigile avatud nimekiri ei tule meil kõne ajlla kahjuks. Kui see on aga piiratud ligipääsuga, siis ilmselt tuleks see ka pikem, nii mõnigi kõhkleja leiaks siis julgust avaldada oma garaazi saladusi.
Kunagi ei tule see aga täielik, nii on see igal maal ning paljusid vähem või rohkem haruldasi masinaid hoitakse peidus.
Oleks isegi piisav, kui oleks kellegi foorumikaaslase-moderaatori käest küsida tel. number, et astuda kontakti vajalikku masinat omava inimesega. Isiklik kogemus selline, et kui ikka inimene tutvustab end kombekohaselt juttu alustades ja kõigepealt seletab asjaloo ära ja milles mure ning küll siis ka vastatakse, kas sellest üle on võimalik saada.
Raskem juhus muidugi, kui telefoni pole, aadressi andmine juba riskantsem asi...