Sissesöövitanud rooste

[MAZ]

Hakkasin täna oma GAZ 24 projektiga seonduvaid detaile vaatama ja avastasin sellised asja:

Mõtlesin,mida sellega teha, lihtsam ehk on uus osta või korralikum aga oletame,et ei saa uut ja peaks seda konkreetset asja(kapotti) hakkama tegema.

Arvan,et ehk oleks abi järgnevatest töövõtetest:
*puhastada keemiaga(värvieemaldaja) detail sinna katud kaitsekrundist ära
*kasutada 80-100 liivapaberit ja taldlihvijat ning sellega terve detail jaljaks lihvida.
*kanda miski roostesurma taoline aine peale?? kas on vajalik?
*happekrunt ja siis täitekrundiga siluda roostepesade augud.

Võiks ju selle asja ka liivapritsi viia, kuid on ilmselt oht,et nende roostepesade kohapealt läheb sõelaks või asi muutub veel koledamaks!
Minu kätte jõudise see detail siis just sellisena, hoitud oli teda ilmselt halbades tingimustes, kuigi tegu uue asjaga.

Ootan siis ettepanekuid!

[Autorestauraator]

Selliste roosteaukudega on jah, selline häda, et taldlihvija ja terashari süvendeid puhtaks ei tee.

Värvieemaldi ja suure rooste eemaldamisega saab kahes esimeses punktis nõustuda.
Roosteaukudele soovitaks ikkagi liivapritsi (kui on võimalus, siis igasugune muu kraam peale liiva oleks parem: klaaskuul, Al-oksiid jms.) Seda küll mitte nii, et detail liivapritsitöökotta viia ja sealsetele meestele usaldada.

Võta väike liivaprits, poodides pole need väga kallid, ja surista need üksikud roostepesad üle. See ei ole väga suur töö, olgugi et suurte pindade tegemine väikese pritsiga on väga vaevaline.
Kui pind on hele, lase terasharjaga üle, pesu, happekrunt, 2K-krunt, pahtel, lihv, .... nagu ikka.

[MAZ]

Tänud autorestoraatorile julgustavate sõnade eest!
Liivapritsi võimalus on olemas põhimõtteliselt, saaks vaid tavalise liivaga teha, kuid seegi parem kui mitte midagi!. Küsimus polekski selles,et kas teha ise või lasta teha, pigem see,et kui ise teen ja midagi ära rikun siis ilmselt olen küll vihane enda peale aga samas on see ka vajalik õppetund.

[Autorestauraator]

Ega seal muud kunsi ei ole, kui et ei tohi lasta suure joaga (survega) risti pinda. Liivajuga venitab pleki selle külje, mida pritsid, välja. Lase vaikselt ja nurga all. Ise jälgi pleki käitumist. Selline õrn rooste tuleb välja üsna kergelt.

[heiki]

Väiksemaid detaile, millistele leidub sobiva suurusega vann või ämber, saab puhastada ka oblikhappega.
Vesi keema, lisa oblikhappe pulber vette (ca 200 gr 10l vee kohta) ja uputa detail ca 30 minutiks tulisesse lahusesse. Keetma ei pea, piisab kui lahus ise maha jahtub. Pärast töötlemist pese detail happe neutraliseerimiseks Fairy veega, harja lahtisulanud pruunikas ollus maha ja loputa puhta veega. Kuivata.
Protsess ei kahjusta värvi ja seda saab seetõttu edukalt kasutada ka näit. selliste detailide puhastamiseks, millel on pindmine rooste kuid soovitakse säilitada algne värvkate.
Oblikhapet müüakse 5 kg pakendis http://www.keemiakaubandus.ee/index1.html

[MAZ]

Autorestoraator ütles õigesti ära kuidas teha. Liivapritsi töödega olen kätt proovinud ja on aimndus kuidas midagi peaks tegema. Kuid , mul on veel selles osas kõvasti arenguruumi!
Muidugi Nõukogude plekk on "erikvaliteedilne" ja kui rääkida 70.date aastate autodel kasutatud materjalidest, siis võib pleki kvaliteet olla seinast seina. Kõik oleneb ka kuidas eelmine(eelmised) omanikud masinat hoidsid!
Foorumi kasutajal heikil on ka hea ja põnev ettepanek, mida kindlasti järgi proovin. Seni olen väikseid detaile lasknud liivapritsi kapis teha, kuid päris tugevasti korrudeerunud asju ilmselt sinna viia pole mõtet!

[Autorestauraator]

Tugeva rooste puhul olen kasutanud soolhappelahust. Toime on ilmselt sama nagu oblikhappel, rooste muutub pehmeks. Sellest on pikemalt juttu mitmes projektis, just seoses uste remondiga.
Näiteks siin: http://www.vanatehnika.ee/modules.php?n ... topic&t=83

Soolhappe kontsentratsiooni ise mõõtnud pole. Mäletamistmööda oli kontsentreeritud hape vist 30%-line. Seda lahjendati vist 10%-le. Olen käinud Viimsis, tsinkimistöökoja vannides. Kodus sellist tööd teha ei soovita!

Hoiatuseks peab ütlema, et sellist tervet detaili happesse viia ei tohi, hape läheb punktkeevitusega kokkupandud plekkide vahele ja kardan, et see teeb paha! Happesse võib viia plekke siis, kui detail on osadeks võetud.

[ivx675]

Üks võimalus on veel fosfaatimine, see pidi rooste muundama stabiilseks ja jätma rooste vastase kihi peale. Metall läheb siniseks.

Kuigi see jäi omal katsetamata, läksin lihtsamat teed pidi, pandi mulle happe krunt paeale.

Sama põhimõttega on "dinitrol rust converter" rooste muundur + krunt. Seda olen kasutanud väikeste jublade kruntimiseks. Tõmbab metalli ja rooste siniseks.

Kahju et asju rooste vabast ei tehata

[Eints]

Kasutada võib ka fosforhapet.Lahuse protsent võiks jääda 8 ringi.Raskemte korrosjooni kahjustuste puhul olen kasutanud ka kangemat lahust.Seda võib nii pintsliga peale kanda kui ka võimalusel happe vanni panna.Viimase korral peab olema ettevaatlik kuna ei tohi eset vanni unustada.Vastasel juhul hakkab metall moonduma.Kuid pintsliga kattes selliseid muresid ei teki.Lihtsalt kannad korduvalt peale ja hiljem loputad veega ära.Enne kruntimist/pahteldamist tuleb aga pind korralikult happe oksiidist puhastada.Happe oksiid küll ei tee otseselt midagi aga pind jääb muidu ebaühtlane.Kasutada võiks muidugi siis happekruntti.