Kohe, kui Märt oma abistava käe

pakkus, et korraldada õppepäev pleki jätkamiseks, sai Märdiga konsulteerides jõutud selgusele , et ukseplekk tuleb maha võtta. Uks oli eelnevalt läbi käinud haaveldusest ja oli ka krunditud. Ukseplekk oli kergesti eemaldatav ja oh seda imet, mis selle uksepleki ja raami valtsivahelt välja tuli.
Egas midagi, plekid uuesti autosse ja servad uuesti haaveldamisele.Õnneks tehti see tõõ ära kiirelt ja korralikult.
Paljud kindlasti mõtlevad, on siis seda jama vaja , ilma saaks ju lihtsamalt. Saaks küll lihtsamalt , aga sellises vanuses ja seisukorras uksed (58 aastat) tuleb lahti harutada , puhastada ja siis uuesti kokku panna. Lahti võtmine võimadab:
1.Pleki keevitamise järel on võimalik plekki puhastada ka tagant poolt.
2.Plekki on palju parem pinnida.
3.Uksehingede koht oleks olnud palju lihtsam parandad.
4.Ukse sisepindasid on palju parem kruntida.
5.Kogu töö näeb ka ilusam välja.
6. ....
Autorestauraatori töökojas oli siis kogunenud tore seltskond, kes kõik tahtsid õppida ja isiklikult mulle oli seda õpetust ka vaja. Kõigepealt pidas Märt meile loengu pleki paisumisest ja jahtumisest. Hea oli seda veelkord kuulda.
Järgnes uue pleki väljamõõtmine
painutamine
sobitamine
punktimine, keevitus, lihvimine ja pinnimine
Konkreetselt läks selle ukseplekiga kuskil nii 3-4 tundi ja kätt said proovida kõik, kes soovisi. Lõpptulemus oli siis selline:
Oma käepeal sai siis uuendatud ukseraamil mõned sisemised detailid. Siseraamist jääb suurem osa polstri alla ja seega oli seal ka hea harjutada ja endale kinnistada Märdi juurest saadud töövõtteid.
Siin siis juba lihvituna.
Nüüd siis krunt selga
ja lähipäevil siis üritan ukseraami ja uksepleki omavahel taas ühendada
