-----------------------------------------------
Tagaosa plekid olid "loomulikul teel" juba väiksemateks tükkideks lagunenud.
Muidugi lasin kõik plekid, nii head või halvad, kui nad ka ei olnud, liivapritsiga ära puhastada. Auto oli tagumise rattakoopa kohalt pooleks vajunud, esimese osa plekid olid sellised:
Sellel pildil on veel vana rattakoopa jäänused. Tegelikult olid mul nüüdseks juba uued rattakoopad tehtud. Meenutuseks, et olin üritanud neid küljeplekke juba varasemas staadiumis remontima hakata. Häda oli aga selles, et küljeplekke polnud kuskile kinnitada. Seetõttu pidin eelnevalt küljeplekke toetavad rattakoopad ära tegema.
Küljepleki servad ja allosa on juba üsna õhuliseks roostetanud. Ilmselt tuleb kõik servad järgimööda uued teha.
Alustasin siis lappimisega:
Kõigepealt tuli teha mingi plaan. Küljeplekid on ju kahesuunalise kumerusega, sirgest plekilehest sellist välja ei painuta. Püüdsin kumerat pinda niipalju kui võimalik, säästa. Nendes kohtades, kus see võimalik ei olnud, kasutasin "vana nippi": kolmnurga kujulisele plekile on kumeruse andmine palju lihtsam, kui neljakandilisele. Siis lõikeketas sisse ja lapp asemele.
Kõigepealt pleki servad täpsesse mõõtu ja keevituse punktid peale:
Jälgisin jälle vana reeglit: ära keevita kogu õmblust ühekorraga! Tegin umbes 100mm keevitust ja siis puhastasin õmblused ära. Ja põhiline: pinni kohe õmblus üle! Pinnimisega püüan anda plekile õige kuju, nii et mingeid mõlke sisse ei jääks. Hiljem, kui kogu õmblus on tehtud, oleks pleki siledaks-saamine palju keerulisem.
Sellel pildil on kolmnurkne lapp kinni keevitatud. Rattakoopa serv tuli samamoodi, jupp-haaval, välja vahetada.
Siin on küljeplekk remonditud ja rattakoopa aukki parajaks lõigatud. Kuidas aga plekk ukseposti külge kinnitub?
Küsimus: kuidas liita tagaosa küljeplekki uue, endaehitatud uksepostiga, oli päris kõva pähkel!
Tagaosa küljeplekk peab olema ukseplekiga ühes tasapinnas; küljetriibud peavad sattuma kohakuti ukse triipudega; küljetriibule ei tohi sisse jääda jõnksu, triip peab kulgema ühtlaselt; ukse ja tagakülje vahe peab olema ühesuguse laiusega, umbes 5 kuni 6 mm. Peale selle, ukse tagaserv ei ole sirge, vaid omab kumerust mõlemas suunas: külgsuunas ja pikisuunas.
Need on ainult osa probleemidest, mis tulid kuidagi lahendada. Ja ega mingit koledat „käkki“ ka nagu ei tahaks kokku keerata!
Mingi kogemus varasemate projektidega oli olemas, aga siiani on alati läinud nii, et ega ise asjaga väga rahule ei ole jäänud. Otsustasin seekord, et teen küljepleki nö. „S“ serva kahest tükist. See annab võimaluse uksevahe ja küljesuunalise „kõrguse“ paremini paika saada.
Et asjast mingit täpsemat ülevaadet saada, vaatame pilti:
Tegemist on auto vasaku küljega. Esiplaanil on uksepost, vasakul uks. Valmistasin millimeetrisest plekist nurgakujulise profiili, mille kinnitasin ajutiste kruvidega ukseposti külge. Nurgiku vaba serva kõrgus on lõigatud sama kõrgeks, kui on kõrvaloleva ukse kattepleki tasapind. Nurkpleki serva ja ukse serva vahe sättisin 6 millimeetri peale. Kuna kinnitasin nurgiku kruvidega, oli võimalus vea tekkimisel asja parandada.
Sellelt pildilt on näha, et uksevahe sättimiseks tuli osa aukusid ovaalseks viilida. Üldse oli kogu see vahetükk üks väga õrn ja kergesti vormist väljaminev nikerdis!
Läbi kruviaukude saab hiljem selle tüki ukseposti külge keevitada, nagu imiteerides punktkeevitust
See pilt on tehtud auto paremast küljest. Tagaplekk ja nurgik on omavahel kokku keevitatud. Plekk on esialgu veel kruvidega kinni, see võimaldas õmblusi ka seestpoolt töödelda.
Keevitus on kogu pikkuses tehtud, ukse ja tagapleki vahe on ühtlane.
Siin aga küljeplekk juba posti külge kinnikeevitatult.
Nüüd siis järg tagumise osa pleki käes. Üldvaade selline:
Kui asja vähe ligemalt takseerida, on katkiseid ja remontimist vajavaid kohti üksjagu:
Ülemine serv, mis naeltega puidu külge vaja kinnitada, on üsna auguline ja ilmselt oleks otstarbekas kogu serv välja vahetada.
Sellel pildil on peale ülemise serva ka rattakoopa serv uuendatud. Pakiruumi serva lappimisi tuli ka ette.
Väiksemaid ja suuremaid lappe ja lapikesi oli mitmel pool. Päris tagumine alumine serv nägi ka uhke välja:
Selle tgumise serva remont kujunes küll rohkem uue tegemiseks:
See on parempoolne tagumine nurk, kui seda nö. altpoolt, e. seest vaadata. Ikka nii, et jupp haaval, katsudes jäljendada juba olematut plekki... See auk keset plekki oli mingi defektiga koht, mis tuli väla lõigata ja uue plekiga asendada.
Kui küljeplekid enam-vähem koos, tuli hakata ka põhjaplekki tegema. Wandereri kere on kokku pandud, nagu tavaline sindelkere (plekk naelutatud puitsõrestikule), ainult et kohati on puitkarkass asendatud metalliga. Antud juhul oli „sabaosa“ sees nurkraud.
Siin on see originaal-nurkraud näha ka. Oli teine üksjagu roostetanud, aga peale puhastamist ja väikest remonti sai seda ikkagi kasutada.
Kui nüüd tundus, et kõik vajalikud lappimised on tehtud, tuli kereplekk rattakoobaste ja tagant põhjaga kokku keevitada.
Sellel pildil on vajalikud keevitused juba tehtud. Jäänud on veel tagaosa plekid, sealt kust kere oli pooleks läinud, jälle kokku panna:
Nüüd on küll kere koos. Jäävad teha (remontida) poritiivad, mootorikatted ja radiaatorivõre.