17. Tagaosa katteplekk

[Autorestauraator]

17. Tagaosa katteplekk
--------------------------------------------
Peale happepuhastust ja terasharjaga harjamist oli tagaosa katteplekk selline:



Ülemine serv, mis oli vastu puitu naelutatud, on üsna auguline. Sisemine pool ka üsna õhukeseks roostetanud. See tuleb vähemalt paarikümne millimeetri laiuselt välja vahetada:



Äralõigatud serv seestpoolt:



Väljavahetamist tahab ka pakiruumiluugi hingede alune plekk:



Peale keevisõmbluste puhastus:



Pleki külgeproovimisel selgus, et plekk ei ole olnud keskel. Pakiruumi luuk on olnud paremal pool. Mina otsustasin nii, et üritan luugi ikka keskele panna. Seepärast tuli plekk esialgsest asendist pisut vasakule nihutada. Lõikasin pleki servad, mis poritiibade kinnituste alla jäävad, ära. Need on liiga õhukeseks roostetanud.



Siis lõikasin pleki külgosad ka lahti:





Näha on, et plekki oli vaja vasakule nihutada umbes 15 mm.
Veel tekitas probleeme see, et pleki kumerus luugi ees-servas ei ole ühesugune. Tegin paremale poole sisselõiked ja painutasin pleki kuju õigeks:



Edasi hakkasin uusi pleki servasid katteplekiga "kokku kasvatama":

[Autorestauraator]

Poritiiva kinnitusserva olin teinud uue. Vana oli osaliselt läbi roostetanud, osaliselt ei sobinud kuju poolest. Mina olin püüdnud rattakoopad mõlemal pool autot ühesuguseks teha, vanas versioonis olid need erinevad. Küljeplekile lõikasin tikksaega lõhed sisse, et oleks lihtsam plekke kokku sobitada. Keskosas keevitasin punktid peale, aga ülaosas läks vahe natuke suuremaks...



Siia on vaja paraja suurusega tükid sisse keevitada.



Niimoodi plekki "kasvatades" sai vahe lõpuks kinni:



Allosas oli pilt väheke "hõredam". Kuna kaitseraua kinnituse ava oli ka plekki oluliselt lõhkunud, lõikasin katkise pleki välja ja valmistasin uued tükid asemele. Esialgu punktisin uued tükid kohapeal külge:



Keevitustöö jaoks käivad plekid esialgu "koost lahti". Laua peal on sellist tööd palju mõnusam teha.



Parempoolne külgplekk hakkab juba õiget kuju võtma. Nüüd vasak külg:



No ega see parem välja ei näe. Alumine ots on isegi viletsam:



Ikka jupp-haaval keevitama:



Ja alumise otsa jaoks uued tükid:

[Autorestauraator]

Tagaosa plekkide kuju aimamiseks pidin pakiruumi luugi peale sättima. Luuk on küll koost lahti võetud, ainult pealmine plekk, ja seetõttu üsna "vedel". Mingi ettekujutuse, milline see külgplekk peaks olema, siiski sain.



Siiski tuleb esialgu piirduda vaid nurga tegemisega. Mõtlesin nii, et tuleb tagaosa kokku keevitada. Esialgu on see ju nö. lahtivõetav. Kui tagaosa saab lõplikult kokku ja asendid kindlalt fikseeritud, tuleb ilmselt luuk valmis teha ja alles siis saab "saba" kuju tegema hakata.
Mingi ettekujutuse, kuidas see "saba" peaks välja nägema, saab "fotoarhiivist". Õnneks on pilte tehtud üksjagu ja nüüd on hea sealt sobivat pilti otsida.



Nurk ise tuli selline:



Küljeplekkide kinnikeevitamiseks tuleb kogu puit jälle seest välja võtta, muidu läheks see põlema. Küljeplekkide ühendamiseks olin juba varem teinud sisse millimeetrisest plekist 6 x 6 millimeetrised nurgikud. Selliselt on minu meelest kergem külgpleki kuju fikseerida ja keevitada suure vooluga on ka parem. Nurk tuleb tugevam, vähemalt nii ma arvan.



Nüüd külgplekk ja rattakoobas kõigepealt "punktidega" kinni ja siis päriskeevitus:



Kui kogu keevitus tehtud ja õmblused puhastatud, jääb pilt selline:



Ja seestpoolt selline:



Nüüd on vaja veel küljepliki esimene ja tagumine pool kokku keevitada:



No peale keevituse on see plekk ise ka veel küllalt auguline:



Siia on vaja mõned lapid sisse keevitada, mõned naelaaugud niisama kinni lasta. Peale lappimist plekk selline:



Ja seestpoolt:

[Autorestauraator]

Tagaosa kruntimine-värvimine ja puidu kokkuliimimine
-------------------------------------------------------------------------------------
Olen auto omaniku jutust nii aru saanud, et autokeret enne värvimist rohkem lahti võtta ei taheta. Minul lasti puitosad immutusvärviga ära värvida ja ka plekid paluti puitosade alt ära kruntida. Krunt ilma värvikihita muidugi õige pleki kate ei ole, tuleks ikka värv ka peale lasta. Kuna autokere transportimine värviruumi on üsna komplitseeritud, sildasid ju all ei ole, siis otsustasin töö ära teha plekiruumis. Värvitolmuga ruumi ka ära värvida ei tahtnud, otsustasin kruntida pintsliga. Värvisin kerevärviga tõesti minimaalselt, ainult puidu alla jäävad osad:



Puitdetailid, mis seni olid kruvidega kokku pandud, said nüüd kinni liimitud. Tervelt seda enam kerest eraldada ei saa.



Kuna tagumise osa plekid olid nüüd kokku keevitatud, oli vaja ka küljeplekid uksepostidega kokku keevitada:



Küljeplekk hoiab ukseposti päris tugevalt, seepärast võis ajutised toed, mis posti kinni hoidsid, ära võtta.
Kui juba kruntimiseks läks, kruntisin seni haljad plekid ka üle:



Kere hakkab juba natuke auto kuju võtma:

[Autorestauraator]

Ausalt öelda, olen tagaosa plekkidega jälle "tupikusse jõudnud".



Kuidas see tagaosa siis üldse välja peab nägema? Mingi ähmane ettekujutus sellest on olemas eelmisest projektist, aga seegi oli ju minu enda improvisatsioon. Olen pilte uurinud, kõik taastatud masinad kipuvad pisut "taastaja nägu minema"!



Sellelt pildilt ka just palju välja ei loe. Eriti veel siis, kui on vaja kuskilt millimeetreid mõõta!
Mis teha? Üks vaiant oleks selline, et paneks tagaluugi peale ja katsuks selle järgi midagi aretada...



No see luuk on ka muidugi esialgu täiesti toorik! Luuk kiivas, vahed....



Ega teinegi pool targem ole... ühest kohast ei ole millimeetritki vahet, teisest kohast pista pöial vahele!



Ja see vasak ülemine nurk! See on paarteist millimeetrit kere tasapinnast madalamal. Ilmselt on servade keevitamisel kunagi kuju "käest ära läinud".
Nii või teisiti, otsustasin, et tagaluuk tuleb enne kui "sabaosa" lõpetada saab, korda teha! Luugi remondil tuleb aluseks võtta juba olemasolevad küljeplekid. Kui tagaluuk valmis, siis saaks selle kuju järgi ka "saba" ehitada.