Mattkroom
Mattkroom
TET Viljandi tsehhis kroomiti hüdrosilindrite vardaid kuskil 90-ndate alguseni. Liivapritsi pind tuli ilus matt, läikimatöödeldud pinnad, mis seal 25 aasta eest ilma vasetamata kroomiti (seda protsessi seal ei olnud)säravad siiani.
Leian, et kroomkatte "nägu" oleneb pinna eelnevast töötlusest, on see siis liiva, või haavlipritsipind või ideaalselt poleeritud pind.
Veteran.
Leian, et kroomkatte "nägu" oleneb pinna eelnevast töötlusest, on see siis liiva, või haavlipritsipind või ideaalselt poleeritud pind.
Veteran.
Huvitab mindki see "mattkroomi" teema ja küsimuse püstitaja käest millalgi ka uurinud mida tema selle kohta arvab.
Nüüd mutrivõtmeid vaadetes võtsin ka mõne näpuvahele ja panin oma NSU kõrvale....Võtsin siis Zebra ja Proxxoni võtme, neil käepideme osa matt (nagu aru saan, pole esiteks vaja ,et läigiks ja teiseks, et ei oleks liiga libe?) ja nii lihtvõtme kui ka silmuse poolel läikimist kuipalju.
Ilmselt siis võti mingi pritsiga alguses kergelt töödeldud ja seejärel otsad lihvitud/poleeritudki vb kuigipalju ja siis galvaanikasse. Olen ühte võtit õhemakski käianud, ei paista vaske all olevat ja millekski seda vaja, ilmselt erilist korrosioonikindlust pole võtmel vaja ja kõrgläiget ka mitte.
Selle pika tühjajutu mõte, et tuleb lihtsalt võtta mingi detail, liivapritsiga üle ja galvaanikasse ja siis on näha, kas ja mis!
Päris vahelduvvooluga nagu galvaniseerida ei saa minu teada, kasutatakse küll impuls-toidet ja poolusete hetkelist ümberühendamist jms vigureid.
Saadav pinnakate oleneb küll kasutavast voolutugevusest, temperatuurist ja muudest viguritest. Suure vooluga läheb asi lausa "karvaseks" kätte ja see muidugi eriti ei läigi enam.
Need NSU mattdetailid on küll sellised siledad ja siidised
Kokkuvõtteks - teooria on hea, praktika aga parem. Anna "naabrimehele" üks pritsitud tükk kaasa, las paneb läikivate vahele millalgi või veelparem, mitu ühesugust erineva pinnatöötlusega tükki
ja siis anna kohe meile ka teada, mis välja tuli.
Nüüd mutrivõtmeid vaadetes võtsin ka mõne näpuvahele ja panin oma NSU kõrvale....Võtsin siis Zebra ja Proxxoni võtme, neil käepideme osa matt (nagu aru saan, pole esiteks vaja ,et läigiks ja teiseks, et ei oleks liiga libe?) ja nii lihtvõtme kui ka silmuse poolel läikimist kuipalju.
Ilmselt siis võti mingi pritsiga alguses kergelt töödeldud ja seejärel otsad lihvitud/poleeritudki vb kuigipalju ja siis galvaanikasse. Olen ühte võtit õhemakski käianud, ei paista vaske all olevat ja millekski seda vaja, ilmselt erilist korrosioonikindlust pole võtmel vaja ja kõrgläiget ka mitte.
Selle pika tühjajutu mõte, et tuleb lihtsalt võtta mingi detail, liivapritsiga üle ja galvaanikasse ja siis on näha, kas ja mis!
Päris vahelduvvooluga nagu galvaniseerida ei saa minu teada, kasutatakse küll impuls-toidet ja poolusete hetkelist ümberühendamist jms vigureid.
Saadav pinnakate oleneb küll kasutavast voolutugevusest, temperatuurist ja muudest viguritest. Suure vooluga läheb asi lausa "karvaseks" kätte ja see muidugi eriti ei läigi enam.
Need NSU mattdetailid on küll sellised siledad ja siidised
Kokkuvõtteks - teooria on hea, praktika aga parem. Anna "naabrimehele" üks pritsitud tükk kaasa, las paneb läikivate vahele millalgi või veelparem, mitu ühesugust erineva pinnatöötlusega tükki
ja siis anna kohe meile ka teada, mis välja tuli.-
zyndapp666
- Uus kasutaja
- Postitusi: 343
- Liitunud: 02 Aprill K, 2008 00:00
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Eks ole ka minu koduraamatukogus peale ajakirja kroonika ka Gont¨arenko 1957 aasta Galvanotehniku käsiraamat 
Lk. 117 loen:
Eristatakse kolme kroomsadestiste põhitüüpi:
a) piimjas - saadakse võrdlemisi väikesel vpplutihedusel (10 - 25 A/dm2) ja temperatuuril 65 kraadi C ning üle selle;
b)läikiv - saadakse temperatuuril 45-58 ja keskmisel voolutihedusel (25-55 A/dm2)
c) poorne - saadakse kõrgel temperatuuril (58-74) ja võrdlemisi suure volutiheduse juures (40-100 A/dm2 ja üle selle).
Nii et sõltub siiski voolu ja temperatuuri kombinatsioonist. Ja ega Vasaras keegi ei hakka jah liini parameetreid ümber seadistama, küll aga mõni väiksem tegija võib nuppe keerata nii , et kroomkate tuleks "piimjas".
Aga ikkagi võiks proovida kuidas pritsitud pind kroomides jääb!
Lk. 117 loen:
Eristatakse kolme kroomsadestiste põhitüüpi:
a) piimjas - saadakse võrdlemisi väikesel vpplutihedusel (10 - 25 A/dm2) ja temperatuuril 65 kraadi C ning üle selle;
b)läikiv - saadakse temperatuuril 45-58 ja keskmisel voolutihedusel (25-55 A/dm2)
c) poorne - saadakse kõrgel temperatuuril (58-74) ja võrdlemisi suure volutiheduse juures (40-100 A/dm2 ja üle selle).
Nii et sõltub siiski voolu ja temperatuuri kombinatsioonist. Ja ega Vasaras keegi ei hakka jah liini parameetreid ümber seadistama, küll aga mõni väiksem tegija võib nuppe keerata nii , et kroomkate tuleks "piimjas".
Aga ikkagi võiks proovida kuidas pritsitud pind kroomides jääb!