Märt Kirik Tartust saatis pika kirja. Kirjutab, et maadleb tervisehädadega ja vanus annab tunda....
Siiski on temas nooruslikku energiat, tema 1930. aasta Ford A osaleb 24. - 26. septembrini toimuval Tartu Motoshow-l.



Märt Kirik on tuntud, kui tulihingeline piirituse propageerija autokütusena. Allpool lugu temalt:

KÜTUSPIIRITUS
koostas Märt Kirik , martk@eava.ee , mobiil 525-2045
--------------------------------------------------------------------
Kütuspiiritus on päikese energia vedelkütusena. See on võimeline tegema kõik mida on teinud bensiin ja diisel kütused ja seda tegema palju puhtamalt. Et olla konkurentsivõimeline, peab piirituse mootor saavutama kasuteguri, mis kompenseerib etanooli väiksema energiasisalduse. Etanool (21088 kilod¸auli liitris) sisaldab 34% vähem energiat kui bensiin (32160 kilod¸auli liitris).

Prantslased (1941.a.) katsetasid ümberehitatud bensiinimootorit kasutades etanooli ainsa kütusena ja mõõtsid kasutegur 42.2%. Bensiinimootori kasutegur on 26%. Piirituse mootori kasutegur on 60% kõrgem kui see mida saavutab bensiinimootor. Etanoolil konurentsivõime kütusena on olemas, sest etanooli tootmise omahind Eestis on alla 10 EEK / liiter. See on kodumaine kaup mis tähendab, kütusele kulutatud raha ringleb Eestis ja riigivalitsus korjab tulumaksu ja käibemaksu mitmekordselt. Maksupoliitika rohelise kütuse suhtes ei pruugi olla see mis kehtib bensiinil.

Plusse on palju:
1 . Piiritused, nii metanool kui ka etanool on orgaanilise päritoluga. See annaks põllumajandusele praktiliselt lõputu turu. Tööpuudus poleks võimalik seal, kus on tootmiseks soodsad tingimused: päike, mage vesi ja kasvupinnas. Eestis saab lisada pikad suvepäevad kus taimed kasvavad kiiresti.
2 . Kütust ei ole vaja kaugelt transportida. See on oluline kokkuhoid.
3 . Etanoolkütusel töötav mootor ei saasta loodust. Heitgaasid sisaldavad ainult süsinikdioksiidi ja veeauru. Kui leidubki mingeid muid kahjulikke lisandeid, siis on need pärit õhust, mitte kütusest. Etanooli madal leegitemperatuur vähendab õhust pärit kahjulikke aineid võrreldes sellega mida sisaldavad bensiinimootori heitgaasid.
4 . Leegitemperatuur on madal. See ei ole võimeline sulatama mootori klappe. Piiritus põleb isegi kui vee sisaldus on 20%. See olukord langetab veelgi leegitemperatuuri ning lisab veeauru turbiini labadesse. On võimalik ehitada piiritusel töötav turbiinmootor odavatest ja kergetest materjalidest lennunduse jaoks.
5 . Piiritus ei vanane hoidlates. Seda saab toota tagavaraks. Sellel on ka militaarne tähtsus riigikaitse vaatevinklist.

Puudusi on ka:
1 . Etanool ei ole määrdeaine. Tuleb kasutada määrimiseks lisaaineid või kavandada seadmed nii, et nende määrimine ei sõltu kütuse omadustest.
2 . Kui etanool põleb päevavalguses ei ole see nähtav.
3 . Kui bensiin on plahvatusohtlik bensiini/õhu vahekorras 2...5% siis piiritusel on see vahemik 4...13,6%. Piiritus on bensiinist ohtlikum paagis.
4 . Inimesed kasutavad etanooli jookides mõnuainena. On tarvis asendada mõnuainet tervislikumate elukommetega ja selgitada, et etanooli joomine kiirendab näiteks vananemist.
Puudustega on võimalik arvestada ning eelised õigustavad uuringuid sellel teemal.
Piiritusmootori efektiivsus on saavutatud mitte uut mootorit leiutades vaid kasutades ära etanooli omapära kütusena.

Esiteks, etanool vajab aurustumiseks kolm korda rohkem soojusenergiat kui vajab bensiin vastavalt 663 kJ ja 251 kJ. Kaasaegsel piiritusmootoril on sissepritse kolbmootori survetaktil. Survetaktil tekkib soojusenergia mida diisel mootor kasutab süüte eesmärgil. Piirituse mootor kasutab seda energiat kütuse aurustumiseks ja selle energia vajadus on nii suur, et kõik jahtub kolvi ees survetaktil. Jahtuv õhu ja etanooli segu tõmbub kokku ja annab vähem takistust kolvile survetaktil kui seda bensiinimootoril. Energiat ei ole piisavalt, et tekiks süütamine nagu juhtub diiselmootoris. On tarvis süüteküünlad . Aurustumisenergia on üks etanooli omapära mis tõstab mootori kasutegurit.

Teine etanooli omapära mida on võimalik kasutada mootori efektiivsuse tõstmiseks on see, et kütusetanool talub kõrget mootori surveastet detoneerimata. Nende kahe omapära ärakasutamine kompenseerib väiksema energiasisalduse ja nii on etanool konkurent bensiinile.

Kütuspiiritus on oht naftaärimeeste võimule. Ka nafta firmadel on omanikud, kes kuuluvad rahamaailma tippu. Nemad ei ole huvitatud sellest, et meie ei vaja nende teeneid. Piiritust võib ju valmistada igal pool, kus on vett, mulda ja päikest. Sellega kaasneks rikkus, mis ei oleks enam rahamaailma eliidi käes.

Mõjusid on muidki. Kõigepealt oleks vaja aru saada, et piiritus on väga hea ja odav kütus. Propaganda surub selle teadmise maha. Näiteks, kas leiad kusagilt, kui suur on kaasaegse piiritusmootori kasutegur? Demokraatia ei ole vabadus; vabadus on sõltumatus!

Postitas:

Märdi teema asjalik ja huvitav.Sellega tasub tegeleda.Kuigi on üleval palju küsimusi.Ma arvan seda ,et meie st. Eesti riik ei ole selleks veel valmis.Mulle tundub,kui minusugune talupoeg,kes on hetkel töötu,hakkaks hoolega oma viljast nn.kütusepiiritust ajama...Minust saaks hetkega kurjategija.Seda nagu ka ei taha olla. Hakata aga asja ametlikuks ajama siis muutuks asi mõttetuks. Minu teada vist ei tohigi seaduse järgi.Ja kui lubatakse siis ei tasu see ära. Miks? Sellepärast,et minu turjale tulevad lösutama igasugused ametnike-armee esindajad.Kes kurnavad mu täiega ära.
Meil riigis on paljud ettevõtmised takistatud,ehk kui sul on mingi väiksem ettevõtmine siis on asjad minusuguse väikse inimese jaoks nii keeruliseks aetud,et pigem lööd sellele jamale käega.Nii et riik ise ärgu imestagu kui töötus suur.Peale selle võtavad seaduste tegemised kaua aega,selle ajaga jõuavad lapsed suureks kasvada.Meie häda on selles,et riik on veel noor ja paljud asjad ei ole veel paika loksunud.Bürokraatia on ka tugev.
Keegi peaks(kes see küll olla võiks? Enne valimisi ju kõik põllumeeste sõbrad ja toetajad...praegu õige aeg.) võtma asja ametlikult ette ja seadustama asja,et põllumees võiks ajada oma kasvatatud viljast piiritust.Sellega seoses saaksid paljud tööd.Maamees võiks ausalt tööd teha ja selle eest vastavat tasu saada.Minu arust meie maameeste poolt kasutatud raha on ikka õigesse kohta läinud.
Võibolla olen halvasti informeeritud.Kas järsku lubatakse sellist tegevust juba praegust?

Nõustun Talupojaga, enne valimisi võtavad poliitikud mõnikord isegi lihtsaid inimesi kuulda (vähemalt nad teevad näo, et kuulavad), seepärast oleks praegu väga hea aeg see teema laiema avalikkuse ette tuua.
Aga kuidas? Tekitada väike diskussioon mõnes üleriigilises ajalehes? Näidata Märdi tegemisi mõnes populaarsemas telesaates? Anda asi otse mõnele tehnikakoolile või katsetamisest huvitatud firmale pureda?
Igal juhul tuleks see viia hoopis suurema auditooriumi ette kui siinne foorumi liikmeskond (veidi alla 400 liikme, neistki teatud osa vaid ühe-kahe müügikuulutuse postitajad). Mitte et ma siinset seltskonda alahindaksin, lihtsalt vähem kui 400 inimese hulgas ei pruugi olla seda ÜHTE, kes on asja võimeline edasi vedama.

Mingist lihtsast saatest ei piisa. Võib-olla Teie kõik ei mäleta, aga sama teema, auto ja mees olid ju mõne aasta eest Pealtnägijas. Nagu näha - mis silmist, see meelest.
Küll aga pean mõistlikuks, kui ennem kuhugi läbimurdma hakkamist, siinsamas natuke arve võrrelda ja muud sellega seonduvat. Teha asi kõigepealt isekeskis selgeks, et siis oleks võimalik väidelda- vaielda kellegagi. Mind näiteks huvitaks tootmiskulu; võimalikud tootmishulgad siin Eestis- kus ja kes seda teeksid, millised võimalikud maksud sellele koheselt kaela langeksid jne.
Samuti huvitaks, et millised seadistused oleks vajalikud nt. sissepritsega mootorite puhul jne. Ka see, et millistes mahtudes sellele piiritusele, peale joomise ja kütuse, ka rakendust siinamil oleks. Mingi muu tööstusharu, kus seda kasutada saaks?
Sest ausalt öeldes, kui me hakkaksime rääkima piirituse ajamisest, autokütuse tarbeks - naerdaks lihtlabaselt välja. Ideed võivaad õilsad olla aga, et midagi müüa (ehk pähe määrida või selgeks teha) peab olema osav propagandist ja veenev jutt. Kui faktoloogia hakkima hakkab arutelu käigus, siis ei ole seda enam eales võimalik parandada. Pole suurem asi turundusspets (küll on vajadusel aktiveeritav propagandasoolikas, mille kasutamisest on omad järeldused jooksvalt tehtud) aga enam-vähem nii peaks see olema.
Olgem ka ausad - teadmata suurt puskari ajamisest - kas ikka 10 krooniga saab liitri kätte? Meelde on jäänud ammukadunud naaberküla onu jutt, kus ta väitis liitri "vedela" tarvis vajaminevat kilo suhkrut nt. Kui seda nüüd teha teraviljaga, siis kui paljust viljast tuleb liiter vedelat välja? Võib-olla kellegil on olnud mõni sõja-aegne "puskarikuningas" tuttav, kes on rääkinud sellest.
Nüüd võiks seda siin edasi arutada - teema on intrigeeriv ja arutelu võiks asjalik tulla

Nägin mingiaeg Pealtnägijast vist saatelõiku selle kohta, et kütusena võiks kasutada hoopis butanooli või propanooli, vist oli ikka butanool.

Kuskil Skandinaavia laboris uuriti selle tootmise teemat, ennekõike oli plussiks see, et kui etanooli puhul oleks vajalik toormeks vili, mis kõrgendaks ka viimase hinda turul, siis butanooli saaks valmistada oksarisust ja muust puiduprahist/ tselluloosi sisaldusega loodusprügist.

Vahepeal oli ju tanklates müügis bioetanool E85 vist, mille tootmisele maksti peale, aga ikka oli kallim kui bensiin, niiet viljast saadav alkohol-kütus ei tasu küll ära. Kodumajapidamises võib küll etanooli liitri saada bensiini hinnast isegi madalamaks, aga riikliku kütusepoolitika tasandil ei tasu see veel seni ära kuni bensiini-liitri hind etanooli omale järgi ei jõua.(näiteks tööstuslik etanool, mida ehituspoodides müüakse)

Oleks täitsa põnev ja tulevikus elutähtis teema keemia alal, aga kahjuks endal suurem huvi ja tulevased tööd hetke plaanide kohaselt anorgaanilise keemia valda hakkavad kuuluma, aga ei või teada. Aega otsustada veel oleks.

Mina näeksin Märt Kiriku "+"-ide hulgast kõige tähtsamatena just esimesi:

1 . Piiritused, nii metanool kui ka etanool on orgaanilise päritoluga. See annaks põllumajandusele praktiliselt lõputu turu. Tööpuudus poleks võimalik seal, kus on tootmiseks soodsad tingimused: päike, mage vesi ja kasvupinnas. Eestis saab lisada pikad suvepäevad kus taimed kasvavad kiiresti.
2 . Kütust ei ole vaja kaugelt transportida. See on oluline kokkuhoid.
3 . Etanoolkütusel töötav mootor ei saasta loodust. Heitgaasid sisaldavad ainult süsinikdioksiidi ja veeauru. Kui leidubki mingeid muid kahjulikke lisandeid, siis on need pärit õhust, mitte kütusest. Etanooli madal leegitemperatuur vähendab õhust pärit kahjulikke aineid võrreldes sellega mida sisaldavad bensiinimootori heitgaasid.

Tekiks töö, mida saab teha siin, Eestis! See raha jääks Eestisse, aga mitte ei rändaks naftaärimeeste taskutesse. Praegu me teenime siin raha ja viime selle riigist välja.

Ei kujuta küll täpselt ette, aga transpordikulud ei ole ka ilmselt väikese osakaaluga bensiini omahinnas.

Ja kui ma autoga sõites vähem loodust saastan?

PS. See oleks ju taastuv energia ja riigi maksupoliitika oleks ju ka teistsugune, kui sellest riigile kasu oleks! Kas alati peab kasu olema rahas mõõdetav? Aga arvan, et nii või teisiti, kui saaksime kasutada rohkem kohalikku kütust, oleks see kindlasti ka rahaliselt riigile kasulik.


Kas keegi oskaks otsida importbensiini ja kohaliku tööstusliku etanooli tootmise omahida ja selle struktuuri? Oleks huvitav teada!

Hart kirjutas:Seda ei ole huvitav teada, sest...
Hr. M. Kirik unustab ära paar lihtsat tõsiasja:

1. Eestlane niigi joob euroopa rahvastest keskmiselt kõvasti rohkem.

2. Viinaliiter maksab praegu poes üle saja krooni, mis teeb absoluutalkoholi hinnaks, noh, ütleme 200.- eeku.
Kui sedasama hakata 20.- eeguga/liiter müüma, toimuks ilmselt paarikümne aasta jooksul täielik rahvuslik katastroof...

3. Muidugi, ametlikul, bensiinijaamas müüdaval piiritusel oleks nö. "rotimürk" hulgas, aga kui kogu maa on täidetud samakatehastega, ei suuda puhta piirituse vasakule minekut mitte keegi kontrollida...

Imestan, et see teema üldse arutluse all saab olla...

Esiteks tahaksin Märdi kaitseks öelda seda,et ise on ta täiskarsklane.

Hirm,et toimub rahvuslik katastroof,see on nüüd küll jama. Samas, poes on ju müügil noad,relakad,igasugused terariistad,kirved.See ei tähenda veel,et inimesed ennast nendega tapma hakkaksid. Apteegis sama lugu,rohud retseptiga.Tihtilugu olen neile öelnud,et mis,selline süütu rohi retsepti alusel.Täielik jama,ma võin järgmise tänava pealt osta kas või nitrolahustit ja sellega ennast tapma hakata.Iseasi kas ma tahan.
Kõik hakkab ikka inimestest pihta.Ega ikka ei pea jooma,kui ei taha! Need kes lakuvad,saavad nii või naa oma joogid kätte.Kui ei saa,joovad surrogaate ja odekolonni.Neid ei huvita,et see võib ka näiteks tappa.
Nagu ma aru sain, segatakse mujal maailmas piirituse sisse mingit ainet,mis teeb selle joomise võimatuks.Olen sellega nõus.Tootjaid peaks ikka usaldama.Kui ikka läheb kütuse tootmiseks siis selleks ka läheb.Mitte ei tule hundijalavee vabrikud.
Kui inimestel rohkem tööd oleks ,ei jooks nad ka enam niipalju.Alkoholi sisse uputatakse praegusel ajal omi muresid.Arvan,et seoses suure töötusega on joojaid hoopis rohkem tekkinud.Viimase raha eest ostetakse pudel.See teeb tuju paremaks ja mured jäävad hetkeks kõrvale.Brobleeme see muidugi ei lahenda.Mured ja hädad jäävad ikka sinna kohta,kus nad ennemalt olid,kuid viin pakub hetkelist lohutust.
Sellepärast ei tasu kütusepiirituse tootmisest veel loobuda,et mõnel tekib hirm,et piiritus kõrvale läheb.Kindlasti kuskil läheb.Läheb praegugi.Selleks on meil ju POLITSEI.Las nemad siis vaatavad,et asi õige oleks.Ja karistagu, kui vaja.Selleks ja muuks asjaks selline amet ongi.Meil on kütusepiiritust selleks vaja,et põldu harida ja üldse odavamalt läbi ajada.Praegu tambime raha välismaailmale.Kõik läheb riigist välja.Selline asi ei ole õige.