2. Raami remont.
Postitatud: 05 Juuni N, 2008 07:30
2. Raami remont.
-------------------------------
Esimese asjana sai viidud raam haavlipritsi alla, puhastusse. Wandereri raam on valmistatud üsna paksust teraslehest. Pikitalade materjal on neljamillimeetrine, osad kohad on natukene õhemast lehest tehtud. Igal juhul on see raam sõiduauto kohta väga tugev, võiks isegi öelda, et nagu veoauto raami moodi. Haavlipritsiga puhastamisel mingit hirmu, et materjal deformeeruks, ei olnud. Puhastusest tulles nägi raam välja nii:
Enne puhastusse minekut olin raami taladesse üsna suured augud sisse lõiganud, et raami sees olevat sodi kätte saada ja mingil määral oli nende avade kaudu võimalik ka sisemust haavlitega puhastada.
Need väljalõigatud kohad puhastasime ka kõik ära ja need tuleb nüüd tagasi keevitada.
Esimene töö oli raami üleharjamine terasharjaga:
Raami ülevaatusel tuli tõdeda, et seekord on raami ehitajate panustamine "tugevusele" ennast õigustanud: raami üldseis oli 71 aastase vanuse kohta päris hea. Väiksemaid deformatsioone, rebendeid, muljumisi muidugi leidus, aga päris ohtliku mõõduni läbiroostetanud kohtasid nagu polnudki.
Natuke tõsisemad vigastused olid esisilla reaktiivvarraste kinnituste juures:
Mitmel pool oli murdunud polte, või oli murdunud poldi kõrvale uus ava puuritud, läbi kogu raami:
Kui see koht lahti lõigata, siis avanes selline pilt:
Sellisesse kohta valmistasin uue lapi, teisest plekist "paksendus" ka ja siis sai õigesse kohta uus keere lõigata.
Õige koha tähistamiseks tõmbasin enne väljalõike tegemist poldi asukoha ristjoontega.
Tegemist on tagumise hoobamortisaatori kinnituskohaga. Eks need ole üksjagu palju "sakutada" saanud.
Tagumine risttala oli ilmsete otsasõidutunnustega ja deformeerunud. Peale lahtilõikamist
ja remonti nägi see välja nii:
Päris tugevalt oli kannatada saanud ka tagumise ristvedru kinnitus. Tehases on tala sisse keevitatud ristseinad. Nende mõte on selline, et kui vedrukammitsaid pingutada, et siis raami kokku ei pigistaks. Tegelikkuses pole see ennast väga hästi õigustanud. Vedrulehtedel on väga suur koormus, ja ilmselt on vedru kinnitused järgi andnud. Kammitsate sagedane pingutamine oli raami üsna kõveraks deformeerinud. 38. aasta Wandereri tegemisel oli sama viga. Otsustasin, et võtan raami lahti:
... ja keevitan peale ristseinte ka teraspuksid kammitsa avadele vahele.
Risttala peale remonti:
Raami pikitaladelt leidsin kaks raaminumbrit:
Tundub nii, et see number vist on ise löödud. Vähe õigema numbri leidsin ka, see oli tugevalt kannatada saanud. Lõikasin koha välja, tegin pleki sirgeks ja keevitasin tagasi:
Esisilla reaktiivvarraste kinnitused raami külge olid mõlemalt poolt katki ja palju kordi keevitatud. Ühel pool oli kinnituskohtki juba väga vales asendis. Lõikasin kogu selle keevituste kamaka maha ja tegin kõigepealt raamitala terveks:
Teine pool peale kinnituskoha paikakeevitamist:
Ja raam juba õiget pidi:
Peale selle oli veel hulgaliselt mitmesuguseid kandureid ja "kõrvasid", millede sirgeksrihtimine sai teoks nii, et tuli kogu kandur maha lõigata, osandada, osad eraldi sirgeks teha ja viis kõik uuesti kokku panna.
Kui metallitöö oli valmis, oli raam selline:
Tellija soov oli raam peale remonti Epoprim krundiga kruntida ja siis 2K värviga värvida. Raami õõnesprofiilide seest muidugi värvimine ei õnnestu, väljast küll. Enne kruntimist pesemine silikoonipesuaine ja "karukeelega".
Raam maalriruumis puhastamisel:
Raam peale kruntimist:
Ja peale värvimist:
-------------------------------
Esimese asjana sai viidud raam haavlipritsi alla, puhastusse. Wandereri raam on valmistatud üsna paksust teraslehest. Pikitalade materjal on neljamillimeetrine, osad kohad on natukene õhemast lehest tehtud. Igal juhul on see raam sõiduauto kohta väga tugev, võiks isegi öelda, et nagu veoauto raami moodi. Haavlipritsiga puhastamisel mingit hirmu, et materjal deformeeruks, ei olnud. Puhastusest tulles nägi raam välja nii:
Enne puhastusse minekut olin raami taladesse üsna suured augud sisse lõiganud, et raami sees olevat sodi kätte saada ja mingil määral oli nende avade kaudu võimalik ka sisemust haavlitega puhastada.
Need väljalõigatud kohad puhastasime ka kõik ära ja need tuleb nüüd tagasi keevitada.
Esimene töö oli raami üleharjamine terasharjaga:
Raami ülevaatusel tuli tõdeda, et seekord on raami ehitajate panustamine "tugevusele" ennast õigustanud: raami üldseis oli 71 aastase vanuse kohta päris hea. Väiksemaid deformatsioone, rebendeid, muljumisi muidugi leidus, aga päris ohtliku mõõduni läbiroostetanud kohtasid nagu polnudki.
Natuke tõsisemad vigastused olid esisilla reaktiivvarraste kinnituste juures:
Mitmel pool oli murdunud polte, või oli murdunud poldi kõrvale uus ava puuritud, läbi kogu raami:
Kui see koht lahti lõigata, siis avanes selline pilt:
Sellisesse kohta valmistasin uue lapi, teisest plekist "paksendus" ka ja siis sai õigesse kohta uus keere lõigata.
Õige koha tähistamiseks tõmbasin enne väljalõike tegemist poldi asukoha ristjoontega.
Tegemist on tagumise hoobamortisaatori kinnituskohaga. Eks need ole üksjagu palju "sakutada" saanud.
Tagumine risttala oli ilmsete otsasõidutunnustega ja deformeerunud. Peale lahtilõikamist
ja remonti nägi see välja nii:
Päris tugevalt oli kannatada saanud ka tagumise ristvedru kinnitus. Tehases on tala sisse keevitatud ristseinad. Nende mõte on selline, et kui vedrukammitsaid pingutada, et siis raami kokku ei pigistaks. Tegelikkuses pole see ennast väga hästi õigustanud. Vedrulehtedel on väga suur koormus, ja ilmselt on vedru kinnitused järgi andnud. Kammitsate sagedane pingutamine oli raami üsna kõveraks deformeerinud. 38. aasta Wandereri tegemisel oli sama viga. Otsustasin, et võtan raami lahti:
... ja keevitan peale ristseinte ka teraspuksid kammitsa avadele vahele.
Risttala peale remonti:
Raami pikitaladelt leidsin kaks raaminumbrit:
Tundub nii, et see number vist on ise löödud. Vähe õigema numbri leidsin ka, see oli tugevalt kannatada saanud. Lõikasin koha välja, tegin pleki sirgeks ja keevitasin tagasi:
Esisilla reaktiivvarraste kinnitused raami külge olid mõlemalt poolt katki ja palju kordi keevitatud. Ühel pool oli kinnituskohtki juba väga vales asendis. Lõikasin kogu selle keevituste kamaka maha ja tegin kõigepealt raamitala terveks:
Teine pool peale kinnituskoha paikakeevitamist:
Ja raam juba õiget pidi:
Peale selle oli veel hulgaliselt mitmesuguseid kandureid ja "kõrvasid", millede sirgeksrihtimine sai teoks nii, et tuli kogu kandur maha lõigata, osandada, osad eraldi sirgeks teha ja viis kõik uuesti kokku panna.
Kui metallitöö oli valmis, oli raam selline:
Tellija soov oli raam peale remonti Epoprim krundiga kruntida ja siis 2K värviga värvida. Raami õõnesprofiilide seest muidugi värvimine ei õnnestu, väljast küll. Enne kruntimist pesemine silikoonipesuaine ja "karukeelega".
Raam maalriruumis puhastamisel:
Raam peale kruntimist:
Ja peale värvimist: