Astmelauad.

ZIS 110 astmelaudadega on mul probleem. Olen sellest ennegi märku andnud, et mul puudub päris selge ettekujutus, millised need astmelauad peavad olema. Töös oleval masinal on need suuresti omaloomingulised:



Tundub, justkui oleks tegu kahe sirgega, keskel suhteliselt järsk murdekoht. Ka uste alumised servad on sirged:


Seegi on omalooming.

Siin hoopis kõverikud:



Heino Jaanuse ZIS-i pilti vaadates on raske midagi arvata, pilt on paha nurga alt:

http://vvm.unicweb.ee/pic.php?ID=202

Packard 180-l, mis on olnud ZIS 110 eeskujuks, on uste alumised servad kumerad, umbes samamoodi kui uste keskosagi.



Lasin saata Tartust ühe taastamisel oleva auto pildid. Jutu järgi on sellel plekitöid tehtud minimaalselt. Auto olla hästi säilinud:



No võta sa kinni, on see sirge või kumer serv?
Meil siin, Viimsis on ka üks taastatud ZIS. Käisin sedagi vaatamas:


Minule tundub, et siingi on sellele asjale loominguliselt lähenetud.

Olgugi, et ma ühtegi kumera ukse alumise servaga ZIS-i näinud ei ole, ütleb mingi sisetunne, et astmelaua välisserv ja ka ukse alumine serv peaks järgima sujuvalt kerekumerust.

Arvan ka, et astmelaud ning uste alumised servad peavad järgima auto külje kumerust. Tähendab, et ukse põhi, nagu Sa nimetasid, on väljastpoolt kumer, sisemine serv sirge.
Kui nüüd uste alumised servad on keegi sirgeks ratsinud, siis selle alumise S- kujulist servaga on tegemist...

Bogomolovi lehel ka mõned vanad pildid, neil tunduvad küll servad kumerad olevat. http://www.autogallery.org.ru/zis110.htm

Lugu läheb edasi...
Rääkisin probleemist ka Andrejs Rodele. Kuna neil oli Riias just möödunud aastal valminud üks samasugune ZIS, siis tema plekksepp, Robert, oli selle küsimusega enam-vähem kursis. Ma käisin suvel, enne auto lõplikku valmimist seda isegi vaatamas, aga nagu ikka, tookord ei osanud sellele vajalikku tähelepanu pöörata. Parim pilt, mis sellest kohast tehtud sai:



Pildi pealt tundub keskel küll järsem jõnks olevat, aga pilt on pilt! See võib petta.
Mul puudub küll täpne ettekujutus, millises seisus Robertil masin oli. Võibolla oli see osa veel rikkumata ja seega tal suuri küsimusi ei olnud. Esimese hooga saatsid mulle portsu pilte. Üks parim on siin:



Suvel Riias näitas Andrejs mulle uusi astmelaua matte. Kuskil Venemaal pidi neid replikana tehtama. Siis oli ka jutt, et need kummimatid peavad väga täpselt astmelaudadele ära mahtuma. Et astmelauad peavad olema nende kummimattide järgi tehtud! See jutt tuli mulle nüüd meelde.
Kuna Rode pidi Jõulupühade ajal Tallinna tulema, tööde käiku kontrollima, siis küsisin, et ega neid vanu matte alles pole? Olid! Ja need toodi kaasa.
Kui kummimatid oma õigetele kohtadela panin, oli kogu küsimus lahendatud:



See on vaade juhipoolsele astmelauale eest. Olgu see uste kumerus milline tahes, selge see, et kummimati lõppedes tuleb veel 12 mm-ne uksevalts ja selle välimine serv peab ukse alumise servaga ilusti kokku minema.
Vaade samale astmelauale tagantpoolt:

Astmelaua plekkide välisserv on tehtud tagasipöördega. Seda selle eesmärgiga, et serv pisut tugevam oleks. Kuna minu kantijal sellist tagasipööret teha ei saa, tegin serva kahest osast. Kokku keevitasin punktkeevitusega:



Astmelaua "trepi" püstsein on kahekordne. Välimine ja sisemine sein on umbes 30 mm vahega ja moodustavad üsna tugeva õõnesprofiili:



Praegu on välimine serv sirge. See on nö. sisemine serv. Selle peale tuleb veel välimine, mis on kumer:



Siit on puudu veel uksevalts. Selle kallal praegu töö käib.

Uksevaltsi osa on nüüd valmis. Esimese ukse juurde tulev osa on selline:


Seda on nüüd väga mõnus punktkeevitusega kinni keevitada.... aga, millised peavad olema elektroodid, et ligi pääseks?
Natuke pusimist ja:



Keevitamine ise oli väga lihtne:



Alumise serva punktimiseks on vaja jälle teistsuguseid elektroode:



Kinnikeevitatud astmelaua uksevalts:



Altpoolt on astmelaud selline:



Nüüd kummimatid peale:

Parempoolse astmelaua tegemine käis juba natuke kiiremini:





See on siis sirge küljega osa. Siia tuleb veel kumer osa ka juurde: