Olen teist kuud Märdi juures Autorestauraatori töökojas õpipoisi
ametis. Esialgu sai tehtud mitmesuguseid lihtsamaid abitöid nagu
rooste puhastamine, vana värvi eemaldamine jms. Et plekitöödest
Autorestauraatori juures mööda ei pääse, hakkasin tasapisi pleki
keevitamist õppima.
Ühel päeval oli töökotta toodud mingi mootorratta porilaudasid ja
külgkorv. Märt oli oma sõbraga kokku leppinud, et hakkame mootorratta
plekkide peal harjutama. Tegemist on M 72-ga. Esialgu küll tuleb seda
tööd juhendaja käe all teha, aga mingi väike kogemus plekitööst hakkab
juba tekkima.

Võtsime ette tagumise porilaua:



Sellel porilaual on mitmes kohas plekist tugevdusi. Need tuli lahti puurida.





Kahe pleki vahe on nii roostetanud, et....





Mõni koht on rooste poolt "hõredaks" läinud:



Peale katkiste kohtade väljalõikamist nägi porilaud välja nagu ¨veitsi juust:

Aukude kinnikeevitamine algab õige suurusega lapi tegemisest:



Selliselt tehtud lapp tuleb kinnitada spets tangidega ja siis kinni punktida. Punktid käian pleki pinnaga tasaseks ja koputan vasaraga lapi ümbritseva plekiga ühte tasapinda. Nii on lihtsam keevisõmblusi puhastada.
Peale õmbluste puhastamist peaks väljanägemine olema selline:



Minul praegu veel alati selline tulemus ei tule. Põhiviga on see, et plekid ei ole ühes tasapinnas ja õmbluste käiamisega muutub plekk kohati väga õhukeseks:



Siin on juba auk sees. Lähivaates on näha:

Selliseid probleeme, nagu Rasmusel, tuleb ette kõigil. Ka mina olen selliste asjadga palju vaeva näinud.

Oskaksin soovitada kahte asja, mille vastu kõige sagedamini eksitakse:
1. keevita lapp kõigepealt kinni punktidega. Käia punktid ülejäänud plekiga üheatasaseks ja koputa vasaraga lapp ja ülejäänud plekk võimalikult ühte tasapinda:



2. Peale lapi kinnikeevitamist väldi õmbluste puhastamisel pleki pinna lihvimist. Kui käiakivi võtab õmbluse kõrvalt ka plekki õhemaks, ongi häda käes!



Kuniks Rasmusel harjutamisega veel pisut aega läheb, aitasin teda porilaua remontimisel.

Tagumisel porilaual on veel lühike tagumine osa, mida saab tagaratta vahetuse korral üles tõsta.



Selline ta on. Hingeosa on juba eemaldatud, nüüd augud vaja lappida.





Hinge remontimisest head asja välja ei tulnud. Tegime uue.
Tahtsin kindel olla, et porilaud ikka raamile külge ka sobib. Seepärast lasin raami ka siia tuua. Nagu selgus, väikesi probleeme oligi. Siiski sai vead kõrvaldatud ja praegu pilt selline:



Hing on praegu veel ühe poldiga kinni. Porilaua esimene ja tagumine osa päris hästi ei sobi, siin on veel sättimist.

Oli kolmapäev, tulin tööjuurest varem koju, et saaks kodus kanal kahest Reporterit vaadata. Seal lubati näidata uudist Loksa Laevatehasest ja selle majanduslikust seisust, mis edasi saab ja mis Loksast kunagi saada võib. Kui sain uudistest teada, et Loksa laevatehasel on asjad nadid ja et Loksa võib laiali hajuda siis ma sain shoki, olen ju ise sealt pärit.

Järgmisel päeval läksin tööle ja rääkisin seda juttu Märdile. Tema lohutas ja ütles, et kui kusagil läheb halvasti siis peab kuskil mujal hästi minema! Ja asi oligi nii, et töö juures hakkas kuidagi keevitamine väga hästi minema. Tekkis nagu õige tunnetus, kuidas traat jookseb ja metall sulab:



Vool oli õige, keevituse kestus paras ja metall jookseb ilusti laiali. Aukusid ka sisse ei põletanud.



Seestpoolt on ka plekk korralikult läbi keevitatud.



Nagu juba eespool oli juttu, ei sobinud kõik plekid hästi kokku.
Märt aitas neid natuke sobitada ja tugevdused sisse panna:



Seega on nüüd tagumine porilaud valmis: