Universaali kere tugevdamine/üle keevitamine
Postitatud: 09 Oktoober R, 2009 13:12
Tere,
otsustasin murega siia foorumisse pöörduda, kuna küsimus ei ole mitte margipõhine vaid pigem plekimeistrite pärusmaalt.
Meil Martiniga on hetkel algusjärgus taaskord üks projekt üldiselt sujub selle tegemine rutiinselt (puhasta ja kraabi). Kuid on ka küsimusi mis võtavad peale autokere ka kukalt kratsima.
Nimelt on see kres üldiselt hästi säilinud, roostet on vähe ja ulatuslikke keevitustöid tegema ei pea. Suureks probleemiks on aga kere tagumise osa vajum. Auto on saanud omal ajal rasket käru vedada ning vahetatud on küljekarbid gaasikeevituse abil. Arvatavasti viimaste koosmõjul on auto tagumine osa allapoole vajaunud. Pesime auto ära ja kutsusime keretöödega tegelenud proffesionaali autot vaatama. Tema hinnangul oli raske koorem põhjustanud suure koormuse amortidele ning amordikinnitustele. Seal ümber võib leida ka mitmeid pragusid.
Gaasikeevitusega keevitamisel (karpide vahetus) on aga kere saanud niipalju kuuma, et koopaotsad on kergelt sissepoole tõmmanud ning tagumiste ukseavade ülemised otsad laiali kiskunud.
Peale seda hinnangut tõstis Martin auto pukkidele ja koputas vasara ning puuklotsiga kere tagauste piirkonnad üle. Nädal aega seismist, ning tundub nagu auto oleks sirgeks vajunud. Ise ka ei usuks aga eile enam tagumiste akende joon enam nii drastiliselt ei lange. Meile soovitati ka kere "üle keevitada". Selleks hankisin 6mm punktipuuri, millega kavatsen olemasolevate punktkeevituse punktide vahele uued augud puurida ja niiviisi kaks plekki üle keevitada. Servast keevitades jääb nõrgema ja koleda viimistlusega.
Eile harjutasin erinevate proovitükkide peal keevitust ning sättisin voolutugevust ja traadi etteande kiirust.
Kui siis aga markeriga kere juurde astusin, et panna maha märgid, kuhu lisakeevitused teha jäin omadega jänni - kuhu neid siis teha?
Panen siia ka pildid olukorrast.
Ehk oskab keegi anda soovitusi, kas ja kuhu teha need "ülekeevitused"

See siin on külg, kus oli suurem vajumine

Tagaosa alla vajudes venis uksevahe ülevalt laiaks ning alt peaaegu kokku

Ülevalt lai vahe

alt aga peaaegu koos

Gaasikeevituse jälg on näha, punane aine on vist tinamenning ..... või midagi sellist.

Eilse seisuga tundub kerejoon katuse ja akende ülemise serva järgi normaalne olevat.

Vaid katuserenn tuleb sirgeks koputada.

Kereviigid oleks nagu paigas

Ka teisel küljel oli esialgu väike "alla keeramine" viimase akna juures, nüüd enam mitte.

Üldkaader parempoolsest küljest.

Peale värvieemaldust said haljad plekid kaetud "antirust" ainega, vist sama asi mis "buvanool'gi"

Ka siinküljel on uksevahe ülevalt laiem

ja alt kitsam

kuid seda mitte nii palju kui vasakul küljel

Pilt salongist. Siin on tagasilla pealne plekk. Siin asub tagumine pingirida, süvendid on jalgade ruumiks. Kuna käru väänab sõidu ajal kere edasi tagasi ja suure koormuse saavad amordid, siis nende kinnituste kaudu saab ka kere korralikult vatti, kus kere enam vastu pole pidanud, sinna on tekkinud ...

praod...

ja praod...

ning veel pragusid...

...

... .

Siin on näha markeriga tehtud täpid, kohad kus plaanin pealmise pleki läbi puurida ja siis alumise plekiga kokkukeevitada. Hiljem keevitus tasaseks lihvida.

Ka otsad tuleks tugevamaks teha. Edasi sai aga talupojamõistus otsa. Kus kohast veel keevitada? Mis kohti tugevdada, et kui kere jälle ratastele lasta siis kõik jälle paigast ei läheks?









otsustasin murega siia foorumisse pöörduda, kuna küsimus ei ole mitte margipõhine vaid pigem plekimeistrite pärusmaalt.
Meil Martiniga on hetkel algusjärgus taaskord üks projekt üldiselt sujub selle tegemine rutiinselt (puhasta ja kraabi). Kuid on ka küsimusi mis võtavad peale autokere ka kukalt kratsima.
Nimelt on see kres üldiselt hästi säilinud, roostet on vähe ja ulatuslikke keevitustöid tegema ei pea. Suureks probleemiks on aga kere tagumise osa vajum. Auto on saanud omal ajal rasket käru vedada ning vahetatud on küljekarbid gaasikeevituse abil. Arvatavasti viimaste koosmõjul on auto tagumine osa allapoole vajaunud. Pesime auto ära ja kutsusime keretöödega tegelenud proffesionaali autot vaatama. Tema hinnangul oli raske koorem põhjustanud suure koormuse amortidele ning amordikinnitustele. Seal ümber võib leida ka mitmeid pragusid.
Gaasikeevitusega keevitamisel (karpide vahetus) on aga kere saanud niipalju kuuma, et koopaotsad on kergelt sissepoole tõmmanud ning tagumiste ukseavade ülemised otsad laiali kiskunud.
Peale seda hinnangut tõstis Martin auto pukkidele ja koputas vasara ning puuklotsiga kere tagauste piirkonnad üle. Nädal aega seismist, ning tundub nagu auto oleks sirgeks vajunud. Ise ka ei usuks aga eile enam tagumiste akende joon enam nii drastiliselt ei lange. Meile soovitati ka kere "üle keevitada". Selleks hankisin 6mm punktipuuri, millega kavatsen olemasolevate punktkeevituse punktide vahele uued augud puurida ja niiviisi kaks plekki üle keevitada. Servast keevitades jääb nõrgema ja koleda viimistlusega.
Eile harjutasin erinevate proovitükkide peal keevitust ning sättisin voolutugevust ja traadi etteande kiirust.
Kui siis aga markeriga kere juurde astusin, et panna maha märgid, kuhu lisakeevitused teha jäin omadega jänni - kuhu neid siis teha?
Panen siia ka pildid olukorrast.
Ehk oskab keegi anda soovitusi, kas ja kuhu teha need "ülekeevitused"

See siin on külg, kus oli suurem vajumine

Tagaosa alla vajudes venis uksevahe ülevalt laiaks ning alt peaaegu kokku

Ülevalt lai vahe

alt aga peaaegu koos

Gaasikeevituse jälg on näha, punane aine on vist tinamenning ..... või midagi sellist.

Eilse seisuga tundub kerejoon katuse ja akende ülemise serva järgi normaalne olevat.

Vaid katuserenn tuleb sirgeks koputada.

Kereviigid oleks nagu paigas

Ka teisel küljel oli esialgu väike "alla keeramine" viimase akna juures, nüüd enam mitte.

Üldkaader parempoolsest küljest.

Peale värvieemaldust said haljad plekid kaetud "antirust" ainega, vist sama asi mis "buvanool'gi"

Ka siinküljel on uksevahe ülevalt laiem

ja alt kitsam

kuid seda mitte nii palju kui vasakul küljel

Pilt salongist. Siin on tagasilla pealne plekk. Siin asub tagumine pingirida, süvendid on jalgade ruumiks. Kuna käru väänab sõidu ajal kere edasi tagasi ja suure koormuse saavad amordid, siis nende kinnituste kaudu saab ka kere korralikult vatti, kus kere enam vastu pole pidanud, sinna on tekkinud ...

praod...

ja praod...

ning veel pragusid...

...

... .

Siin on näha markeriga tehtud täpid, kohad kus plaanin pealmise pleki läbi puurida ja siis alumise plekiga kokkukeevitada. Hiljem keevitus tasaseks lihvida.

Ka otsad tuleks tugevamaks teha. Edasi sai aga talupojamõistus otsa. Kus kohast veel keevitada? Mis kohti tugevdada, et kui kere jälle ratastele lasta siis kõik jälle paigast ei läheks?








