Raam

Olen juba mitu korda hädaldanud, et autol ei ole õiget raami all. See raam, mis autot tuues all oli, on kõver, remontimata ja all nö. ajutiselt. Tellija selgitas mulle, et neil on korralik, remonditud raam olemas. Remontigu mina kere ära ja nemad panevad selle remonditud kere õige raami peale.
Vaidlesin sellele vastu! Selliselt autokeret remontida ei saa. Iga raam on pisut eri mõõtude ja kujuga. Kui remonditud kere teisele raamile panna, lähevad ustevahed paigast ära. Piltlikult öeldes on see umbes sama, nagu ehitaks enne maja valmis ja siis hiljem, kui aega saame, teeme ka vundamendi alla. Nii seda asja ei tehta!
Tellija vaidles vastu ja ütles, et ära muretse. See on meie mure. Palusin selle lause lepingsse ka sisse kirjutada, aga seda nad siiski ei teinud. Pikapeale hakkasid ise ka mõtlema, et mine tea, võibolla ongi Märdil õigus.
Suvel tuli asjast jälle juttu ja leppisime nii kokku, et remondin eeskujuks toodud raami järgi selle olemasoleva ajutise raami ära. Septembris lubati eeskuju tuua. Möödunud nädalavahetusel toodigi raam kohale. Plaanid olid jälle muutunud. Nüüd on plaan selline, et mina vaatan selle remonditud raami üle ja autole läheb see alla.

Remonditud raam näeb välja nii:



See raam on muidugi väga hästi säilinud, aga remont on näinud välja nii, et puhastati liivapritsiga, krunditi ja värviti. Värvimine peaks panema jutumärkidesse! Mõningad defektid on näha ka ilma asjasse süvenemata:











Need on väikesed defektid ja need saab korda. Rohkem mures olin sellepärast, kas raam ka sirge on ega väändes ei ole? Kuidas seda kontrollida?
Tavaliselt mõõdan raame siledal põrandal. Mul on üks töökoja pool, kus autokere praegu seisab, tehtud sileda põrandaga. Aga... praegu on autokere seal peal, pukkidel.
Teine pool töötoast on kalletega põrandaga ja mõõta seal ei saa. Mida teha? Tekkis mõte, et loodin raami ära ja võrdlen kõrgusi sümmeetrilistes punktides.

Kuna olen vanade asjade armastaja, siis on mul ka mõned mõõteriistad, mis on pärit ajast enne Teist maailmasõda. Tegelikult on see optiline nivelliir, mida kasutati ehitustöödel. Riist on õigel kasutamisel päris täpne, saab ikka millimeetri täpsusega kõrgused ära mõõta.



See nivell on firma Carl Zeiss toode. Mõõtmine andis tulemuse, et kõige ebatäpsem koht oli kõrguste erinevusega 9 mm. Kuna kummipadjad on paksusega 20 mm, siis arvan nii, et selle vea pärast raami painutama ei tasu hakata. Lihtsam on kompenseerida kummipadja paksusega.

Raami parandused tehtud:


Nüüd raamide vahetus. Kuna tegemist on suure ja raske raamiga, mis arvatavasti kaalub oma pool tonni, pole see raamivahetus just kerge töö.



Kõik korraga ei mahu töötuppa äragi, osa kraami tuli ukse taha tõsta:



Kere kinnitustega on veel pisut tegemist, aga paika hakkab ta saama:

Kere on nüüd raamil:



Poldid kinni ja kere ja raami vahel "kummipadjad". Ei tea, millised nägid välja tehasest tulnud kummipadjad, aga minuni jõudnud masinal kasutati transportöörilindist lõigatud patju. Need olid pandud kahekordselt, paksus umbes 20 mm. Valida sai siit:



Kere on kinnitatud raamile 18 punktis, kinnituseks M10 poldid:

Enne, kui saab jälle keretööde kallale asuda, paluti veel see vana raam ka enam-vähem sirgeks teha. Juba see jutt, et enam-vähem, ajab vihale. Kuidas sa teed tööd enam-vähem? Sai siis kokku lepitud, et kuna Riia töökojas ei ole sobivat venitus ja painutamisvõimalust, teen raamitalad sirgeks, see tähendab, mitte sirgeks, aga püüan neile anda esialgse kuju. Jooniseid ja mõõtusid mul kasutada pole. Minule tundub, et parempoolne raamitala on eest umbes 35 mm kõrgemal, kui vasak. Mõned defektid veel, mis silmaga nähtavad olid, said korda tehtud.


Mõlemad talad jäid päris sümmeetrilised. Kui uuel raamil, mis kerele alla läks, olid erinevused kõrgustes max 9mm, siis vana raami sain peaaegu millimeetri täpsusega paika.

Nüüd veel puhastus ja kruntimine:





Raam on suur ja segab töö tegemist päris palju. Panime ta seina äärde seisma, äraviimist ootama: