Selle osa pealkirjastamine oli keeruline.... kuidas seda uksealust osa eesti keeles nimetada? Astmelaud klassikalises mõistes see ei ole, astmelaud peaks jääma kereplekist väljapoole. Tihti kasutatakse mõistet "küljekarp", mis peaks olema külge tugevdav ruumiline plekk-profiil. See ta samuti ei ole. Tegemist on kujunduselemendiga, ühekordne millimeetrisest plekist kattev paneel, mis annab külgvaates parema pildi. Kinnitub see plekk alumises uksevaltsis naeltega kere küljeplangu külge; alumine serv naelutatakse puidust kunstlikult tekitatud puit-karkassile.
Kuidas seda osa saksa keeles nimetada? ... see on küsimus Olevile!

Selle osa tegemisel tekkis väike valearvestus: nimelt oletasin, et ukse alumine serv on horisondi suhtes sirge. Ukse põhi ju sirge puitplangu järgi tehtud! Aga võta näpust! Raims juhtis tähelepanu, et ukse alumine serv on ikka nagu kumer! Saigi siis asja põhjalikumalt uuritud ja selgus, et tõesti on serv kumer! Keskelt kumerdub alla 10 mm.
See tegi muidugi asja keerulisemaks. Uksevalts on kahes suunas kõver; pealmine osa aga ainult külgosas kõver - kinnitub siledale plangule.

Ka puidu sisse said juba sirge ukseserva jaoks väljalõiked freesitud. Nüüd tuli need allosas kumeraks teha:



... siin on nüüd otstes valtsi sügavus 20 mm, keskel aga 30 mm.
Kattev plekkosa tuli valmistada kahest osast. Fikseerisin need kruvidega (mitte naeltega, kuna neid plekke tuleb veel mitmeid kordi eemaldada):



Ülemine plekk omab kumerust ainult külgsuunas. Alumine plekk on kumer nii külgsuunas kui ka vertikaalsuunas.
Nüüd need kaks plekki pikiõmblusega kokku! (See oli päris keeruline töö, keevitades tõmbub ju kõik nii kõveraks! )

Sellest uksevaltsist allpool on veel üks omapärane konstruktsioon, "küljekarp". Selle ülesanne on ainult autole välimuse andmine, tugevust see ei suurenda.
Kinnitub see plekk puitkaare külge, originaal on selline:



See on küll liiga pehme, lasime uued teha:


Tehases liideti see puitkaar ülemise plangu külge kolme puidust vahetükiga, üks on säilinud:



Mina puidutööd ei tunne ja läksin lihtsama vastupanu teed, tegin vahetükid metallist.



Nüüd pikkused parajaks ja värv peale:

Nüüd tuleb siis see uksevaltsist allapoole jääv osa teha!
See kujunes keerulisemaks, kui oskasin ette kujutada. Ei hakka kogu eksirännaku juttu ette lugema, aga niipalju, et soov oli alumine osa ühest tükist teha, ilma keevitusteta.... aga ei tulnud välja.





... nagu näha, tegin kõrged küljeplekid valmis, aga lõpuks tuli ikka vana, äraproovitud meetodi juurde naasta:





Aga selle eest jäin vähemalt ise tükiga rahule, sobis paika väga ilusti.

Paremal küljel tuli teha täpselt samasugune töö, ainult peegelpildis.
Kui krunt peal ja tükid koos, siis oli aeg pilti teha:





Tegelikult oli kätte jõudnud selle projekti üsna oluline "punkt". Nimelt on kõik kereosa plekid koos. Seda pleki-restaureerija vaatepunktist. Muidugi on kõiksuguseid viimistlemisi, lõpetamisi, parandamisi veel ees küll ja rohkem, aga esimesel maikuu päeval kohe pidin töö õue veeretama ja pilti tegema!





Kõige olulisematest plekitöödest peaks siis nüüd järgnema poritiivad...