2003. aasta.


Selline kaheukseline, 1948 aastal ehitatud kerega masin oli ühel päeval töökojas.
Olukorraga tutvudes ja vähehaaval juppe ära keerates oli pilt selline:







Värvi alt paljastuv ei olnud meeldiv:



Kuna raam oli üsna õnnetu, sai kere raami küljest lahti lõigatud:



Mingeid raami osasid oli soov siiski säilitada, aga kerge see ei olnud:



Suurem osa raamist tuli uus ehitada:



Põhjaplekkidel üritasin säilitada spetsiifilisi kohti:



Esisild taastati Tartus:



Esiseina paika sobitaminbe:





Nina:















Uksed:















Tagaosa:







Puutööd ka sekka:



Kui kere koos, kandus pearõhk maalriruumi:





Põhjatööd:



Krundid, pahtlid:



Üksikute detailidega läks asi kiiremini:





Esimesed kihid värvi olid heledad, siis kummimastiks:









Siis parandused, lihvimised, krundid…



Lõpuks tumeda värviga:



… ja uued parandused:



Lõpuks hakkas asi ilmet võtma:



Ka päevavalguses hakkas pind meeldima:



Edasi tuli pikem paus:



Lõpuks hakkasime autot ka kokku panama. Aga siin oli tuhat probleemi: kõik mis külge läks, tuli korda teha, taastada või uus osa valmistada:

Iluvõrede sisud:







Iluliistud:



Puitpõrand:



Istmed:



Rattad:



Astmelauad:



Klaasid:







Mootor, summuti:





Kütusepaak, pedaalid, torustikud:







Selline ta sai, aga päris valmis pole ta tänagi:



Rohkem pilte.