Kui uksed tehtud, jõudis järg loogiliselt nö. küljekarpide kätte. Kuna selle Triumphi näol on tegemist täisraamil oleva autoga siis küljekarp omab vaid kosmeetilist otstarvet ja mingid olulist kere tugevdavat rolli tal ei ole.

Põhitöö, ehk karbi enda väänamise lasime teha suuremas metallitöödega tegelevas ettevõttes kus olemas spetsiaalsed pingid ilusate ühtlast kumeruste ja nurkade tegemiseks.



Seejärel valmistasin neile toorikutele kinnitused ja juba kindlalt auto külge liidetuna lõikasin pikkused parajaks ja tegin ka otsad.


Nagu näha siis on tiivaservale juba pikast seismisest ka uuesti roostekiht peale tulnud. See on aga vaid kerge pindmine korrosioon mille enne värvitöid hõlpsasti traatharja ja/või erinevate lihvijatega eemaldada saab

Pärast viimistlemist nägi karbi ots välja niiviisi.



Muidugi oli kogu protsessi vältel hulganisti tegemist nii karpide sättimise kui kinnituste valmistamisega- pidid ju ukse ja karbi vahe jääma ilus ühtlane, otsad koopaääre kumerustega kokku sobima jne.