Viimasest postitusest on palju aega möödas... ja ega ei ole Steyriga saanud tegeleda ka.
Aga auto omanik, Raims, on tegelenud puuduolevate osade probleemiga.
Eespool oli juttu, et auto raami esiosa koos esisillaga on "läinud". Selle asemele tuleb hankida uued osad. Täna tõi Raims töötuppa esisilla tala:



See on tema kätetöö ja väga ilusti tehtud! Loodan, et ta ise kirjutab sellest tegemisest pikemalt.

Kuna Raims siin sõna ei võta, kergitan natuke saladusteloori esisilla saamisloost.
Eespool oli juttu, et sellel Steyril originaalne esisild puudus. Puudu oli ka tubli tükk raami esimesest otsast. Pikka aega oli raami ja esisilda otsitud, aga tulemusteta. Peale seda, kui Raimsi auto projektipäevikuga avalikkuse ette tulime, hakkas tasapisi midagi juhtuma. Saime eeskujuks esisilla tala ja isegi raami!



Originaal on see musta värvi. Küll remonditud ja pisut tugevdatud, aga ikka õige ja tehases tehtud.
Raims ise on elus pingitööga kokku puutunud ja kodus 1K62 olemas. Kõigepealt tuli valmistada abinõud, millega saaks kolmemillimeetrisest plekist toorikud välja pressida.



Esi ja tagasein on ühesugused. Keskel on suurem pressitud süvend. Selle pressimise abinõu on suhteliselt lihtne:



Keerulisem on külgmiste süvenditega. Kuna plekk keerab ennast nurga alla, tuleb süvend teha ka nurga all. Selle abinõu sai selline:



Esimene proov oli lootustandev:



Aga kõik ei läinud sugugi nii lihtsalt. Kolmemillimeetrine plekk pole nalj-asi! Esiteks on vaja väga võimsat pressi. Kui mälu ei peta, vist oli 100 tonnine press! Aga toores jõud ei aita ka alati. Tuli mitmeid kordi katsetada, enne kui plaadid rahuldava kuju said.

Kui pressitöö oli rahuldavas kvaliteedis valmis, oli vaja külgplaatidele ärakeeratud servad teha.



Edasi oli vaja teha vedrude kinnitusklambrid:



Need kinnitusklambrid on üsna keeruka kujuga ja peavad olema täpselt tehtud.



Ka vedrukammitsad on üsna keerukad:

Esivedrudest.
Esisillal kasutatakse kahte ristisuunalist lehtvedru. Lehtvedrude otsasilmadesse on pressitud pronkspuksid, kuhu kinnituvad käändtelje toed.
Eeskujuks oli mõni vana vedru, kes teab, kas originaalne või juba ise-aretatud ja paar pilti, üks parim selline:



Lehed on valitud, esialgu painded veel valed:



Peale puhastamist:



Vedru otsaklambrid:



Klambrid needitud:



Vedru silmadesse on pressitud pronkspuksid:



Valmis vedrupakid:

Esisillatala kinnituste asukoha ja asendi määramiseks tuli appi võtta joonis:



Esisilla tala ülemine pind ja raamitala ülemine pind on ühes tasapinnas. Tala on raami suhtes kolm kraadi kaldu, mis tekitab järeljooksu.



Sillatala kinnitusplaadid on alt tugevdatud nurgikutega, külgpinna kinnikeevitamiseks on lõigatud plaati ava:





Esisilla asukoha täpseks määramiseks ei ole niivõrd oluline sillatala enda asukoht, vaid risti asetsevate lehtvedrude asend. Need määravad käändmike õige asukoha ja juhtrataste liikumise geomeetria.
Seepärast on paika sätitud auto pikitelge imiteeriv pingutatud traat ning vedrupaki asemel metall-latt. Viimane peab olema pikiteljega risti.



Kuidas seda asendit paika sättida, kui kinnituskohad juba paigas?
Reguleerimiseks olid sillatala otsaplekid kinni keevitamata.



Nüüd on võimalus vedrupakki imiteeriv metall-latt paika reguleerida ja siis, kohapeal otsakaaned kinni punktida.

Esisilla tala peaks nüüd õiges asendis olema:



Punktin nüüd osad sellises asendis kinni, siis võtan tala raami küljest lahti ja keevitan kinni.





Esisilla tala on nüüd valmis, võib selle kohale monteerida.

Piduriplaatide ja klotside valmistamisest oli ka eraldi juttu, aga esisilla juurde kuuluvad veedki:




Ja krunditult:



Raims on pikalt tegelenud käändmike küsimusega. Eeskujuks õnnestus saada originaal, selle järgi on tehtud koopiad:







Koos pidurikomplektiga:



.... nö. "nullist" hakkab esisild kokku saama.