Järg jõudis kapotini. Peale värvi eemaldamist ja liivapritsi oli näha et kapoti esimene ots oli nii seest kui väljast korralikult läbi roostetanud.



Ei jäänud taaskord muud üle kui korralikuks remondiks katteplekk ja raam eraldada.



Selline näeb siis katteplekk välja seestpoolt, roostene, ega tehasest ju sisemisi pooli ei värvitud, aja jooksul võtab rooste ikka võimust. Kui on kohad kuhu vett ei satu ja pidama ei jää siis on seal lihtsalt selline ilus kuiv roostekiht mis ei valmistaks probleeme veel 50 või 100 aastat. Kui aga kuhugi nurka või serva taha on kogunenud mingit tolmu või muud soga ja tekkinud niiskus sealt ära kuivada ei taha on varsti plekk auklik.



Siin hakkab mingi sisemise raami esiserv juba tekkima.



Ka kattepleki esimeme serv oli täies pikkuses läbi roostetanud ja kelegi poolt juba kunagi jootmise teel veidi parandatud. Taaskord liistutagune koht kuhu vesi ja niiskus pidama jääb ja sodi koguneb.



See esimene serv sai uus tehtud, eeskujuks kroomliist mis sinna külge peab hiljem sobima.



Sellega jõudis Cadilalci kere taastusremont sinnamaani et kere küljest eraldatavad jupid olid nagu enam-vähem korda tehtud aga päris lõpuni ei julgenud neid ikkagi teha ja viimistleda. Ei tea ju kuidas need auto küljes omavahel kokku sobivad jne. Hiljem ka kehv hakata tööd ümber tegema, teeks ikka ühe korra ja korralikult.

Niipalju oli autot selle aja peale lahti võetud ja selgust saadud et remondiga tuleb korralikult lõpuni minna, siis on asjal ka mõtet.

Tuli hakata mõtlema kere enda remondi peale. Kuna tegemist on küllaltki suure autoga, tekkis probleem, et kus ja kuidas selle töö võiks ette võtta...... mõneks ajaks jäi projekt seisma.