Aeg mul siis hakata "vanu võlgu" tasapisi tasuma. Kuna Triumphiga hakkasin tegelema umbes-täpselt aasta tagasi, siis ei jõua vahepeal tekkinud tühimikku projekti kajastamises küll väga põhjalikult täita aga ülevaate katsun siiski anda.

Nagu Märt oma tegemised lõpetas sellega et " kere on nüüd enam-vähem koos aga mõned asjad tahavad veel sättimist" siis nii ta läkski. Tööd oli muidugi oodatust rohkem nagu alati.

Alustasin projekti sisseelamist kapoti viimistlemisega ja siis liikusin juba edasi uste juurde.

Nagu allolevalt pildilt näha siis midagi head sealt ei paistnud:



Tegemist on parempoolse ukse alumise sisemise äärega. Kuna ülejäänud uks tundus üsna korralik olema siis otsustasime vahetada ainult alumise ääre.
Värvi eemaldamisel selgus aga et see on juba korra remonditud:



Kui see kunstiteos oli eemaldatud siis viisin ukse liivapritsi kus palusin puhtaks lasta vaid ääred.....nii ka korralikult tehti aga kuna mehed tahtsid ilmselt veelgi paremat tööd teha, otsustasid nad et lasevad läbi ukse siseplekis olevate avade puhtaks ka välimise pleki sisepoole....mis oli aga väga suur viga

Lõpptulemusena oli ukse välisplekk väljavenitatud.....seda vaeva ja kammajaad mis kulus selle ukse tegemisele ma ei hakka kohe kindlasti siinkohal kirjeldama. Ütlen lihtsalt et pärast närvilisi päevi ja magamata öid sai see uks remonditud. Tulemus polnud aga absoluutselt minu meelt mööda.
Seespoolt vaadates polnud ju iseenesest väga vigagi.




Tekkiski küsimus et kuidas teine uks paremini teha?

Pärast mõningast nõupidamist ja kõhkelmist otsustasin asjale läheneda teise taktikaga.

Kõigepealt ukse katteplekk valtsist lahti ja ühes tükis maha:



Nagu näha siis midagi ilusat seal ei ole, sama oli ka kattepleki sisemise poolega. Vaadake seda pilti ja mõelge mis TEIE vanaauto ukse sees tegelikult on.



Pärast sisepleki puhastamist liivapritsis ja välispleki happevannitamist oli pilt hoopis teine:



Kattepleki alumine äär oli läbi ja seega sai see vahetatud tavalisel meetodil:


Veidi vajas remonti ka sisemine plekk-seda nurkade ja alumise ääre vahetamise näol. Kui mõlemad plekid oli remonditud, sobitasin need ka kontrolli mõttes korra omavahel kokku ja järgmine samm toimus värviruumis kus plekkide sisepooled ja nurgatagused (valtsivahed, hingekronsteinid jms) said kaetud nii epokrundi kui ka värviga.

Siis juba plekid omavahel kokku, valts kinni ja mõni keevituspunkt siia-sinna peale et plekid kohe kindlasti omavahel liikuma ei hakkaks.



Viimasel pildil siis uks tehtud ja ette sobitatud- vahetatud alumine äär, remonditud siseplekk, krunditud, värvitud ja kokku pandud.



TEHTUD!

Aega ei läinud küll rohkem kui esimese uksega aga kvaliteet on ikka hoopis teisest klassist. Asi nagu uus.
Ausalt öeldes tekkis kange tahtmine ja esimene ukse uuesti teha aga kaine mõistus ja peremehe kuri pilk panid sellest mõttest loobuma. Kuigi hinges jääb see asi vist ikka pikalt kripeldama