Põrkeraud? Tavaliselt kasutan sõna "stange" või "kaitseraud". Seekord on see põrkeraua kasutamine siiski õigustatud. Kehtisid kaheksakümnendate keskel, võibolla veel tänagi, USA-s sellised ohutusstandardid, et põrkeraud pidi olema ikka tugev!
Ja tundub, et ongi. Põrkeraua tala on tehtud massiivsest metallist. Tundub, et teras see ei ole. Seina paksus on mingi 6 ... 8 mm. Kere külge jäigalt kinnitatud ka ei ole, vaid läbi amortisaatori:



...mis kinnitub kere külge nelja poldiga, aga põrkeraua sees läbi kummipatjade, mida koiavad kohal klambrid:



Kaitseraua otsad on mingist kummi-plastiku segust:





See kummipind oli nagu ikka vanal autol, kriimud, väiksemad vigastused, laigud. Puhastasin kõik kummidetailid korralikult ja katsin sellise hooldusainega:


Tulemus jäi algsega võrreldes enam-vähem:



Läikivad osad.
Esialgu kartsin, et on kroomitud, kuna mõne vigastatud koha juures paistis roostet:





Selgus, et õnneks on tegemist õhukese roostevaba plekiga, mida on poleeritud. See tegi mõlkide siledakstegemise lihtsamaks.
Poleerimistöö tegi ära Silver ( http://polishing.edicypages.com/ ):





Tulemus jäi enam-vähem. Minusugune pedant oskab muidugi vigu leida ka sealt, kus tuleks suu kinni panna, aga jään Silveri tööga rahule! Tõenäoliselt tellin tema tööd veel edaspidigi. Tänud!

Esipõrkeraua alla käib USA-versioonil spoiler:



Esiots ilma lisatuledeta:



See, et ma lisatulesid enne külge ei pannud, oli jälle viga! Nende külgenikerdamine nõudis ikka üksjagu kannatust.