Mind on alati huvitanud Eesti oma tööstuste toodang laiemas plaanis, eriti just varasemal ehk kuni ~1940 ajal. Muude teemade uurimise kõrvalt on kogunenud hulk reklaame nende Eesti tehaste ja töökodade kohta, kus valmistati erinevaid masinaid, seadmeid, aparaate, liiklusvahendeid, põllutööriistu jm tehnilist laadi tooteid.
Siit on praegu välja jäänud jalgrattad, mootorid ja raadioaparaadid.
Hakkan tasapisi tähestiku järjekorras reklaame välja panema.
Valik on küll suhteliselt juhuslikku laadi, sest ei ole sellega kahjuks alati süstemaatiliselt tegelenud.


O. Aarna jahuveskimasinate tööstus Tartus
http://dea.nlib.ee



AS Aivaz tegi malmivalu, tootis mitmesuguseid metallesemeid alates ahju ustest kuni masinaosadeni ja ka keskküttekatlaid
http://digar.nlib.ee



V. Altroff, leidur A. Andresmann, tuulemootorid ja veskimasinad
http://dea.nlib.ee



Elva põllutööriistade tööstus S. Austla & Poeg, hiljem Arvu Austla


http://dea.nlib.ee



Baltika, endine Koppel & Ko, Paide (vist sama tööstus, mis hiljem ehitas ka mootoreid) - saeraamid, rehepeksugarnituurid
http://dea.nlib.ee



Tallinna B. Drümpelmanni masinatehase reklaam 1888. aastast
http://dea.nlib.ee



Heinrich Ebro sepakoda Tallinnas Tiigiveski ees nr 337, samuti 1880ndatest, kaalud ja viljapeksumasinad
http://dea.nlib.ee





Metallitööstus Edur, vankrid ja kaarikud

Voldemar Engel valmistas oma tööstuses juuksuritele elektrilisi lokkimisaparaate Wellen
http://dea.nlib.ee/

ETK põllutööriistade tootmine sai 1930ndate lõpus tõelise hoo sisse - äkked, adrad, kultivaatorid, kartulivõtjad, niidumasinad, loorehad ja isegi viljapeksumasinad. Eeldatavasti kõik toodetud ETK Kopli metallitehastes.
http://dea.nlib.ee/

Viimasel pildil esimene niidumasin sarnaneb kahtlaselt selle eksemplariga, mis ma kunagi maal onu juures käies nägin.
Vahepeal tekkis mõte, et kui aparaat liivapritsiga puhtaks lasta ning uuesti üle värvida, siis tast peaks üks muhe aiakujunduselement saama.
Kuna ratastega aurukatelt osta ei jõua ja auruvedurit ka lausa aeda ei topi, rääkimata tema ostmisest ja transpordist, et siis on vähemalt midagigi vaatamiseks alles hoitud.

Kahtlen, kas see niidumasin enam alles on, aga kes teab. Võibolla et on ka.

Vot ei tea, kas ja kui järjekindlalt ETK oma toodangule oma kirjad peale lõi.
Krulli ja Lellepi kirjadega riistu olen küll kohanud. Üks ETK kartulivõtja oli kunagi vist ostas müügis ja sellel oli igatahes ETK logo sisse löödud.

Nendest piltidest üleval on mul perekonnas olnud:
ETK õlivanniga kartulivõtja,mis nüüdseks on teadmata suunas läinud, oli perekonna omanduses väga kaua aga müüdi 1994.a ära.
Samuti oli meil ETK hobureha,mis 1995.a läks teadmata suunas kaduma ja,mis väga segastel asajoludel jõudis kuidagi ühe teise kohaliku masinaparki.
On ka üks vrakk ETK? niidumain veel,millest vaid metall korpus alles,kõik muu on puhtaks tehtud juba ammu.
JTäiesit alles on veel ETK sik-sak seemendusäkked,vedruäkke,ader.
Kui lumi ära sulab saab ka fotomaterjali lisada.

Paul Falk Rakveres valmistas lihtsamaid põllutööriistu - adrad, äkked, kultivaatorid.
http://dea.nlib.ee/


Hans Feierbachi vedrutehas hakkas suure kriisi ajal ehitama õlikütteseadmeid, millest üks töötas leivatööstuses "Talu" Tallinnas Kunderi 23.
http://dea.nlib.ee/


Meie üks suuremaid ja kuulsamaid masinaehitustehaseid AS Franz Krull ehitas tehaste sisseseadeid, lifte, põllutööriistu, keskküttekatlaid, aurumasinaid, tee-ehitusmasinaid, vedureid jpm.
http://dea.nlib.ee/

manic kirjutas:[Meie üks suuremaid ja kuulsamaid masinaehitustehaseid AS Franz Krull ehitas tehaste sisseseadeid, lifte, põllutööriistu, keskküttekatlaid, aurumasinaid, tee-ehitusmasinaid, vedureid jpm.
http://dea.nlib.ee/

Muu pudi-padi hulgas on selles tehases valmistatud ka Kremli viisnurkade konstruktsioonide elemendid. Kahjuks ei oska öelda aastat, isegi seda, kas jäi Franz Krulli või Punase Krulli aega. Mul lihtsalt vanaisa töötas selles tehases valu insenerina ja osales projektis.

O. Haarmani metallitööstuses valmistati masinaid tööstustele; mida täpsemalt, pole teada.
http://dea.nlib.ee


Eduard Hansumi juuksuritöökodade aparaate on tänaseni säilinud mitmes muuseumis ja mujal.
http://dea.nlib.ee






E. Hansumi ja R. Antsma tööstus EHRA ehitas ka akusid
http://dea.nlib.ee



M. Klemmeri Helios tootis vee- ja soojusmõõtjaid, õlikütteseadmeid, keskküttekatlaid, radiaator-konvektoreid.

Pärnus asunud Kaal oli üks vähemasti tosinkonnast Eestis kaale valmistanud tööstusest, veel ehitati pumpasid, aia- ja tuletõrjepritse.
http://dea.nlib.ee/


Otto Heinrich Kaber, alustas Rakveres, hiljem kolis Tallinnasse, valmistas samuti laias valikus kaale, aga ka terasest kassakappe ehk seife.
http://dea.nlib.ee/


http://digar.nlib.ee



K. Kaldma (K. Kangmanni) metallitööstuses ehitati Franzis-vesiturbiine ja jahuveskeid.



L. Kallase metallitööstus, gaasikurnad
http://digar.nlib.ee



A. Kask ja Ko, järjekordne kaalutööstus
http://dea.nlib.ee/