HORCH 110
-AUDI 100
August Horchil oleks põhjust pidada topeltjuubelit
Autor: Esko Laaksonen
Artikkel ilmus SA-HK ajakirjas Automobiili nr. 6, 2010.
http://www.sahk.fi/Automobiili/
Autori loal tõlkinud www.vanatehnika.ee –le M. Aarne.

Kui August Horch, Moseli ligidal Winningenis sündinud sakslane, veel täna saaks meile rääkida oma saavutustest, tähistaks ta 110-ndat ja 100-ndat aastapäeva. Horch valmistas oma esimese auto, mille nimeks oli Horch, 1900. aastal. Kümne aasta pärast pidi ta oma esimesest tehasest loobuma ja rajas uue. Seegi tehas ehitas autosid, mille nimi oli Horch, ainult tõlgituna ladina keelde: Audi.
Kui August Horch suri, ei valmistatud enam kumbagi automarki: Horch oli juba ajalugu, Audi jäi ootama oma uut tulemist.



Soomes "elus olev" Horch 830 BL Cabriolet aastast 1939. Auto omanik on 1970. aastast Matti Kärje, kes on teinud kõvasti tööd masina taastamisel.
Pilt on Jussi Juurikkala raamatust "Nuo mainiot ajoneuvot" 1989.

August Horch sündis sepa pojana, kes innustus isa sepikojas tehnikast. Noor sepasell alustas tehnikaõpinguid ja sai inseneripaberid 1890. aastal. Esimene töökoht oli Rostocki masinatehases, sealt siirdus edasi Leipzigisse – seal tegi ta tutvust mootorratastega – ja sealt edasi Mannheimi, tööandjaks oli Benz & Co. 29.1.1889 – 1899 võttis A. Horch Karl Benzi juhtimisel osa auto loomisest.

OMA HOBUTALL
Koolitust oli juba saadud, tiivad tundusid kandvat. August püüdles Hermann Lange toel ettevõtjaks. Tööjaotus oli klaar: August juhatas vägesid ja genereeris ideid, Lange joonestas mõtted vatmanile. Nii jätkati kuni Lange surmani 1922. aastal.
Firma A. Horch & Cie kanti äriregistrisse 14.11.1899. Tööruumideks renditi hobutall Köln – Ehrenfeldtist ja tootmine algas.
Esimene oma auto valmis 1900. Horch ja Lange ehitasid auto teisiti, kui tol ajal tavaks: auto mootor paigutati ette ja veojõud vedavatele ratastele kanti üle kardaanvõlliga. See oli teedrajav lahendus. Mootoriks oli kahesilindriline „vibratsioonivaba“ 4/5 hobujõuline, kahekohaline vanker. Selliseid valmistati 10 eksemplari.



August Horch ja Hermann Lange uue tehase esimese auto roolis 1900. aastal. Kardaanivedu, eesasetsev 4/5 hj. mootor, Utermöhleni tehtud kere.

Järgmine oli aastatel 1902 – 1903 valmistatud suur, kerge katusega varustatud 10/12 jobujõuline auto. Toodang suurenes juba 18-ni, kusjuures valmistati viite eri versiooni. Kõik see oli muidugi täis-käsitöö. Peagi koliti tehas üle Reichenbachi, suurematesse ruumidesse. Seal sündis neljasilindriline, 22 hobujõuline mudel. Horch hakkas muutuma kvaliteedi sünonüümiks, auto-äri läks hästi.

EDASI ZWICKAUSSE
Uued ruumid, uus kodu. Koliti Saksimaale, Zwickausse, kus ehitati suuri, hea varustusega autosid. Laienemine nõudis raha. Ettevõttes tehti muudatusi ja Horch võttis laenu. 1905. aasta tõi kaasa juba 5,8 liitrise, 40 hobujõulise mootori ja 1907. aasta esimese kuuesilindrilise 7800 ccm/65 hj. Need olid selle aja tüüpilised PR- nipid, pidi püsima konkurentsivõimelisena.
Prinz Heinrichi võidusõidul 1908. aastal sai Horch aru, et võidusõitudel konkurentsis püsimiseks on vaja paremat mootorit. Selline mootor sündis järgmiseks aastaks. Siiski ei saanud Horch enam ühtegi eriauhinda võidusõitudel.
Samal ajal olid suurenenud August Horchi ja rahastajate vastuolud sedavõrd, et Horch pidi tehasest loobuma.
Juba mõned päeva pärast oli Augustil taas koos 200 tuhat riigimarka, kõrval Hermann Lange ja äriregistris registreeriti uus firma August Horch Automobilwerke GmbH, Zwickau. Horch ja Lange alustasid kohe uue auto ehitamist, mis valmib juba 1910. aastal ja ostjaid leidub, valmistajal on mainet. Vana tehase omanikega on kohtuvaidlus toote nime pärast. Uus tehas ei saa kasutada Horchi nime, seepärast on uus auto nimetu. Sellele vaatamata ostjaid jätkub. Uue auto nime sünnist kirjutas August hiljem:
„... minu sõbra, Franz Fikentscheri poeg tegi toa nurgas kooitöid ja kuulis meie jutuajamist, järsku ta hüüatas: - isa – audiatur et altera pars´. – isa-audi. Kas ei ole õige öelda Audi, Horchi positsioonilt?“



Nii sai August Horchi uus tehas ja auto oma nime. Siit tuli Audi, mis on uus jutt, praegu aga edasi Horchi nime kandvast autost.

...järgneb

TUNTUD TOOTED
Horchi tehas jätkas 1909. aastal Georg Paullmanni juhtimisel, jäädes vanade, tuttavate tehniliste lahenduste juurde. August Horch oli kasutanud Knighti tehnilisi lahendusi mootorite ehitamisel ja nii ka jätkati. Kuna Horch oli saanud hea maine, kui hea varustuse ja teostusega kõrgema klassi auto, siis ka auto juures jätkati sama liini.

Tehas toimis samas rütmis ka läbi esimese maailmasõja, kuni 1920. aastani, kui Horch-Werke läks Argus Motoren GH valdusesse. Juhataja oli Moritz Straus, 1932. aastal sai asupaigaks Berliin.

Täiesti uut autot esitleti Arnold Zolleri juhtimisel 1922. Järgmisel aastal nimetati juhtkonstruktoriks Paul Daimler, kuulsa isa poeg. Tema juhtimisel uuendati mudeli ja tootevalikut aastatel 1923 kuni 1929.
1925. aastal mindi tootmises üle konveiermeetodile. Töölisi oli 1500 ja päevas valmistati 8 – 10 autot. 1929. aastal oli töölisi juba 2500 ja päevatoodang oli suurenenud 14 – 16 autoni.

Sellel ajal tehti samm autotööstuse tippude poole: 1926. aastal juurutati tootmisse rida-kaheksa 12/60 hj. 3,1 – 3,3 liitrine mootor. See oli õnnestunud ettevõtmine, kuni 1931. aastani tehti selliseid mootoreid 8000 tükki. Kere kujustuses püüti võistelda ameerika mudelitega ja seda saatis edu.

Hoog aina kasvas, kui Fritz Fiedler konstrueerimise poole ohjad 1929 enda kätte võttis. Tema suurendas mootori töömahtu ja võimsust. Kahe ülanukkvõlliga mootoreid tehti kuni 1931. aastani. Peale seda sundis pealetungiv majanduskriis jääma siiski ühe nukkvõlliga lahenduse juurde, olgugi et mootorid olid 4 – 5 liitrised.
Tootmisse võeti ka V12/6021 ccm hiiglane (eeskujuks arvatavasti Maybachi vastav auto). See auto võeti tootmisest maha 1934. Horch 12 tehti ainult 81 tükki.

AUTO-UNION AG
Suurenev konkurents, süvenev majanduskriis ja selle tagajärjed viisid 1932. aastal selleni, et väikesed autotootjad liitusid. Audi, DKW, Horch (Argus) ja Wanderer moodustasid uue firma Auto-Union AG. Asja kiirendas ilmselt seegi, et Argus keskendus lennukimootorite ehitamisele ja autode ehitamine oli kahjumis.

Esindustasemel Horch 8 sai keretüübi ja mootori järgi mudelinumbrid: 400, 470, 500, 750 jne. Parimad keremeistrid ehitasid vastavalt ostja soovile auto välimuse.

1933, kui tootmisse tuli V8, muutusid tüübitähised ja hakati rääkima „väikesest“ Horchist, 830, ainult kolmeliitrise mootoriga. Telgede vahe jäi vahemikku 320 – 335 cm ja kogupikkus 475 – 505 cm. Seda 830-t tehti kuni lõpuni, viimased autod pandi kokku 1940.
Ka rida-kaheksa tuli taas kasutusele 1935 – 1940. Mootor oli 4944 ccm, võimsust 100 – 120 hj. Üks sellistest oli suur cabriolet 850, Bauri kerega.



Horchi Hitlerwagen.

Eesmärk oli saada riigikantsleri ametkond sellise auto vastu huvi tundma. Õnnetuseks tegi Mercedes samal ajal oma uue Grosseri, millega Hitler hakkas liikuma. Horchi Hitlerwageneid tehti kaks eksemplari.

Huvitav kõrvalharu aeti 1933 – 1939, kui Horch, Ferdinand Porsche juhtimisel ehitas Auto-Unioni GP-klassi võidusõiduautosid.



Auto-Unioni Hõbenooled olid Horchi tehtud, pildil 1936. aasta 16-silindriline kompressorauto.

Sellise autoga tegi Hans Stuck AVUS-rajal kolm maailmarekordit. Hõbenoolega, mille jõuallikaks oli Porsche projekteeritud 16-silindriline mootor, saavutas Bernd Rosemeyer 25.10.1937. maanteel 406,3 km/h, uskumatu rekordi.

...järgneb

SÕDA JA LÕPP
Teise maailmasõja ajal ehitas Horch soomustatud transportööre isikkooseisu- ja luure tarvis, samuti neliveolisi sõiduautosid Wehrmachti tellimusel.

Just enne sõja algust esitleti Berliinis uut, voolujoonelise kerega prototüüpi, 930 S, mis kunagi tootmisse ei jõudnudki. Ühte sellist autot nähti kohe sõja järel ühe NL kindrali autona.



Horch 930 S, 1939. aasta Berliini autonäituse pärl. Stromlinien-Limousine 930 S prototüüp. Kere kuju on matkitud hilisemal DKW F9-l, mille tootmist alustati 1940.

Kui relvad olid vaikinud, jäi Zwickau idatsooni. Alustuseks tassisid võitjad kõik, mille kätte said, sõjasaagina rongidele. Auto-Unioni peatehased said uue nime, VEB Sachsenring ja toode ise nimeks Trabant. See oli küll Horchist üsna kaugel....

Horch oli hinnatud auto, kena väljanägemisega, hästi tehtud, ega olnud liiga kallis, võrreldes kodumaiste konkurentidega. Ei saa salata, et see oli raske masin, ka auto sõiduomadused ei pruukinud mitte igaühele meeldida. Ühtekokku tehti Horchi nimelisi sõidukeid umbes 40 000, millest 30 000 olid kaheksasilindrilised ning nendest umbes pooled V8 mootoritega.

Hinnanguliselt umbes 1000 Horchi elas sõja üle, nendest 700 Lääne-Saksas. Aastal 1996 hinnati, et veel on alles umbes 200 isendit.

SOOMES
Horch ei olnud Soomeski tundmatu automark. Stockmannil oli esindus juba 1912 – 1918, seejärel püüdis äri ajada Korpivaara & Halla. Esindaja vahetus 1920, kui asja võttis oma kätte Suomen Auto- ja Ajokalutehdas ja 1928 Helsingin Autotuonti. Peale seda õnnestus Auto-Ala Oy-l müüa vähemalt üks masin: keegi metsaäri-ühingu juhataja ostis kaheksasilindrilise. Uusi Autokeskus omalt poolt toimetas 1939 – 1941 koguni seitse Horchi soomlaste kätte.







Seda, üsna kulunud välimusega 830 BL, 1935 nähti 70-ndatel Soomes NL numbritega. Pakuti müügiks, väideti olevat von Pauluse auto. Viimases võib kõvasti kahelda ja ostjagi jäi ebaselguse tõttu leidmata.

Järel on Soomes, vähemalt 2009. aasta SA-HK klubiliikmete loetelu järgi, üks A-seisukorras Horch 830 BL Cabriolet, 1939, reg. Nr. XH-66, kodukohaks on Keuruu. Tegemist on V8 autoga, 3823 ccm/92 hj.. Neid autosid tehti u. 6200 tk.

August Horchi autodest Horchi lugu lõppes sõja ja Saksamaa kaheksjagamisega. Sama saatus oli tema teiselgi automargil, kuid Audi tõusis uuesti jalule 1965 ja elab hästi.



Berliini autonäitusel oli väljas Horch 930 S, mille suurim uudis oli kere kuju. Muu hulgas oli esimeses paremas poritiivas pesukausi sahtel; autol oli roolilukk; tuuleklaasi puhastusventilaator ja raadio.
Mootor oli 3,8 liitrine V8, autosid tehti vaid mõned üksikud. Pilt on Horchi raamatust.



Allikad:
August Horch, ein Automobilkonstrukteur aus Winningen, 1986
Werner Oswald: Deutsche Autos 1920 – 1945, 1996
Swensk Motortidning, 1939
Kalevi Karusuo: Fiude, 2004

Huvitav lugemine, aitäh Märt!
Selle 19-98EAP numbriga Horchi pilti nägin kunagi ühes vist 1990ndate keskel ilmunud soomlaste autoajaloo raamatus (nime ei mäleta, võib-olla on kuskil kirjas, pean otsima).
Eesti autodest oli seal veel foto Hillman Minxist T3260EA, mis oli nähtavasti samuti Soome sattunud.
Natuke üllatav on aga see väide, et auto ei leidnud Soomes ostjat. Ega Eestisse tagasi see auto vist ei jõudnud?

Huvitav, kui palju on üldse Horche, Maibache ja Mercedes ja viienda ja seitsmenda seeria Mercedeseid alles maailmas jäänud?

Vaevalt et kuskil väga täpset loendust on tehtud? Aga mine tea...

eelnevas loos on Horchide kohta pakutud:
"Hinnanguliselt umbes 1000 Horchi elas sõja üle, nendest 700 Lääne-Saksas. Aastal 1996 hinnati, et veel on alles umbes 200 isendit. "

Maybache on ilmselt vähem, kuna neid on ka vähem tehtud. Arvan, et selle numbri võib kuskilt leida. Ja usun, et kõik jäänused on kokku korjatud ja kas taastatud või taastamisel. AMF-is olnud Maybachi teemas Eestiga seotud masin ilmselt nene hulgas.
Pakun, et neid masinaid saab lugeda kümnetes?

Mercedeseid on ilmselt rohkem. Praegu on juba väga raske vahet teha, mis originaal, mis replica. Näiteks, kui minu poolt tehtav masin:
http://vanatehnika.ee/modules.php?name= ... add0ecc137
on suures osas uuendatud, on see siis originaal, või koopia?

Maybache ehitati enne sõda kokku ligi 1800 ja Maybachi-klubi (http://www.maybach.de/) hinnangul olevat neist kogu maailmas säilinud 158 autot, mis on ühest küljest päris suur number, teisalt jällegi ainult alla 10%.
200 Horchi tundub nagu natuke väike number selle kõrval? Äkki on mõeldud mingit ühte mudelit ainult?