Postitatud: 01 Juuni K, 2011 21:03
Õhtust!
Nüüd näete pilte ühest mootorist,mille valmistajamaa ja mark mulle teadmata. Selle mootori saamise lugu on õite kirev.
Lugu juhtus detsembri algul aastal 2002. Nimelt oli Sakalas kurb matusekuulutus. Vanatehnikasõber surnud. Kuna tegu poissmehega ja kedagi talus ei elanud,kartsin halvemat. Kuna ka endal mahlad õite välja jooksnud,ei saanud ma kohe sinna sõita. Mõni aeg hiljem sõitsin sinnakanti ja otsustasin läbi hüpata. Sõitsin talu juurde ja nägin tagapool kedagi askeldamas. Vaatan- Zigull koos järelkäruga põõsastes. Jalutasin ligemale ja vaatan---mees seisab gaasi-lõikepits põlemas kaenla all ja ise tikuga suitsule tuld panemas. Ise seistes selle vana statsionaarmootori kõrval?!! Lähen ligemale ja küsin,et mida sa mees võõras õues toimetad. Mees pobises midagi vene keeles ja ütles,et lõikab siin vanametalli. Ütlesin talle:" Pastoi brat!", "Oled võõras õues ja pea ikka nüüd kinni."
Saime lõpuks selgusele,et ta vist võib seal toimetada...Rääkisin siis mehele,et ole hea ja jäta see mootor rahule. Samuti kõik muu vanakraam. Minust ta sinna toimetama jäi. Ise otsisin kadunukese pärija üles ja too lubas lahkelt selle mootori mulle. Mõni päev hiljem sõitsime koos isaga bussiga mootorile järgi. Õnneks pidas vene mees sõna ja ei olnud sellele mootorile midagi teinud. Kuna mul endal jõudu seda mootorit sikutada polnud,kutsusin appi kohaliku traktoristi. Koos temaga saime selle suure mootori kuidagiviisi minu bussi tagaotsast sisse,nii et plekid ragisesid....
Nüüd takkajärgi targutades on ikka hea meenutada,kuidas ma ise haigena,katkise bussiga,puhtjuhuslikult ja nii õigel ajal sinna tallu sattusin. Oleks vene mees suitsu põlema saanud ja kukkunud hoorattaid küljest lõikuma....oleksin ma pool minutit hilinenud????? Oleks see mootor olnud hävitatud..........No oli see nüüd saatuse sõrm, või miski muu,kuid mootor on nüüd alles selle tubli mehe mälestuseks!
Mootor siis selline:
Nüüd näete pilte ühest mootorist,mille valmistajamaa ja mark mulle teadmata. Selle mootori saamise lugu on õite kirev.
Lugu juhtus detsembri algul aastal 2002. Nimelt oli Sakalas kurb matusekuulutus. Vanatehnikasõber surnud. Kuna tegu poissmehega ja kedagi talus ei elanud,kartsin halvemat. Kuna ka endal mahlad õite välja jooksnud,ei saanud ma kohe sinna sõita. Mõni aeg hiljem sõitsin sinnakanti ja otsustasin läbi hüpata. Sõitsin talu juurde ja nägin tagapool kedagi askeldamas. Vaatan- Zigull koos järelkäruga põõsastes. Jalutasin ligemale ja vaatan---mees seisab gaasi-lõikepits põlemas kaenla all ja ise tikuga suitsule tuld panemas. Ise seistes selle vana statsionaarmootori kõrval?!! Lähen ligemale ja küsin,et mida sa mees võõras õues toimetad. Mees pobises midagi vene keeles ja ütles,et lõikab siin vanametalli. Ütlesin talle:" Pastoi brat!", "Oled võõras õues ja pea ikka nüüd kinni."
Saime lõpuks selgusele,et ta vist võib seal toimetada...Rääkisin siis mehele,et ole hea ja jäta see mootor rahule. Samuti kõik muu vanakraam. Minust ta sinna toimetama jäi. Ise otsisin kadunukese pärija üles ja too lubas lahkelt selle mootori mulle. Mõni päev hiljem sõitsime koos isaga bussiga mootorile järgi. Õnneks pidas vene mees sõna ja ei olnud sellele mootorile midagi teinud. Kuna mul endal jõudu seda mootorit sikutada polnud,kutsusin appi kohaliku traktoristi. Koos temaga saime selle suure mootori kuidagiviisi minu bussi tagaotsast sisse,nii et plekid ragisesid....
Nüüd takkajärgi targutades on ikka hea meenutada,kuidas ma ise haigena,katkise bussiga,puhtjuhuslikult ja nii õigel ajal sinna tallu sattusin. Oleks vene mees suitsu põlema saanud ja kukkunud hoorattaid küljest lõikuma....oleksin ma pool minutit hilinenud????? Oleks see mootor olnud hävitatud..........No oli see nüüd saatuse sõrm, või miski muu,kuid mootor on nüüd alles selle tubli mehe mälestuseks!
Mootor siis selline:
