9.veeb. teine reisipäev.

Hommikul 7.00. paiku hakati tegelema sportlaste äratamisega.
Oli kuulda naljakaid huikeid ja telgi uksed tehti lahti.
Siis hammastepesu ja hommikusöök.
Enne staadionile minekut saabus sõber Janne Nuora nagu öösel sai kokku lepitud oma kaubiku ja ca 200 kg velje tasakaalustuse tinadega, need olid ilusti kaanega plas ämbritesse pakitud.
Sellega oli auto pallasti mure murtud.
Nüüd peaks RAFik nagu naelutatult mägistel, kurvistel ja libedatel talveralliradadel püsima.
Pilk legendi kaardile ja staadionile konkurente kaema.

Hommikune stardieelne kogunemine toimus Killeri hipodroomi staadionil.
Samal staadionil antakse ka start.
Nagu kaardilt näha, oli Extreemil rallitajate ööbimine staadioni taga.
Staadionil toimus kogunemine, start ja jäärada, seejärel küsimus Soome ajalooliselt kaardilt, mis sajandist see pärineb, seejärel tuldi mingi vidinaga autode juurde ja uuriti, mis see võiks olla ja siis rajale hullama...

Suurtoetajad.
Mõned pildid hommikusest kogunemisest.

Väike soojendav hommikutee vanast Citroeni bussist.
Siis kohtusime Eesti transiit numbriga beezi VAZiga.
Siis juba sõbrunesime nendega.
Tuli välja, et auto on toodud hoopis Lätist ja on olnud Vene sõjaväe ohvitseri garaaziauto ja läbisõit on ainult 16 000 km. Algul pidid mehed tulema musta Volgaga, aga nagu ikka juhtub, jõudis auto katki minna ja siis võetigi VAZ.
Pildil med.brigaadiga siis VAZi roolikeeraja,Keila poiss.

Väljas hakkas meeldivalt jahe selle paari tunniga ja läksime staapi sooja.
Seal müüdi mudelautosid ja muud põnevat nodi.
Oli kohvik pirukate ja soojade jookidega.
Siis sai vaadata ja uudistada NOKIA rehvide ajalugu ja telekast jälgides oodata oma stardi järjekorda.
Kähku, kähku õue, meie ees vaid 10 autot stardini.

Selline nägi siis legendiraamat välja.
Kuna siin lingil on supperhea ülevaade osalenud autodest ei hakka siia oma amatöörlikke pildikesi autodest üles riputama.

http://jiis.galleria.fi/#/kuvat/Tapahtu ... +9.2.2013/

Sealt leiate mõnusat piltide nautimist tundideks.
Selle ajaga sõidame me kähku raja läbi.

Rada oli supper.
Väga libe, kurviline, mägine, kitsas, huvitav jne. Ja raja ümbruse loodus oli maaliline nagu kaunitel postkaartidel.
Et sellest täit naudingut saada tuli teha tohutult peatusi ja pause.
Supper, Supper, Supper.
Sealjuures väga turvaline, rajalt eksimine oli pea võimatu.
Kasutada oli kaart, nooltega legend ja keeramiskohad olid tähistatud noolsiltidega. Suurematel ristmikel olid lippudega reguleerijad väljas ja kogu sõit toimus turvaliselt valge ajal.
Rohkem pilte saate vaadata jällegi Pille lingilt.

http://www.rallifotod.eu/album396/fotod.html

Mina pidin rooli keerama.

Kuna rada oli tõesti väga libe ja kulges mäest üles ja alla ja vonkles vasakule-paremale tuli mägesid vallutada põhjagaasiga, et alla ei veereks.
Aga üks tõus oli nii ränk ja libedaks nühitud, et sealt ei vedanud enam ükski auto omal jõul üles ja kutsuti talust appi traktor kes autod paelaotsas üles sikutas.
Tänu sellele tekkis suur ummik ja tropp sinna taha.
Kapitalism on paha, paha. Traktorist tüdines rallitajatest ära ja hakkas iga üles siktatud võistlusauto eest eurosid küsima.
Seejärel tõsteti noolekesed ümber ja muudeti kähku rada sellest mäest mööda.
Saime salajast siseinfot Pillelt, pöörasime siis kiirabi kitsal teel kiiruga ümber ja ärgitasime seda ka teisi võistlejaid tegema.
Maalisime kohe suure sildi selleks otstarbeks.
Ja sõit jätkus lõunapausi poole naudeldes Soome kaunist loodust.
Markol, kes reisis kongis tekis ka vahepeal haiglane huvi kauni looduse ja ümbritseva ilu vastu.
Siis kaardilugeja Gert maaliski pildikese hetkest, kui sõitsime hobusest mööda.
Marko täiendas pildikest ja selline see sai.
Mägede ja kurvide vallutamine jätkus täiega lõunapausi suunas.

Lõuna käes ja kõhud ka juba tühjad, nii sattusimegi lõunapausile.
Tänu ühele pahale, pahale ja väga libedale mäele kogunesid kõik korraga lõunapausile sööma.
Parkimise reguleerijatel olid käed, jalad tööd täis, aga hakkama said nad hästi, kõigile leiti koht.
Siis nautisime talvist jahedat ja lumesajust ilma restorani ukse taga.
Seejärel soojas söögisaalis.
Siis toidutalong naela otsa ja saigi head ja paremat valima hakata.
Söök oli tõesti maitsev, ei puudunud ka magustoiduks moos ja kompott.
Kui kõht täis jätkus sõit finissi suunas.

Ja raja lõpp ei olnudki enam kaugel.
Veidike veel libedaid kurve ja mägesid lihvida ja olemegi finisis.
Vahepeal küsiti veel küsimusi, näiteks kui pikad naastud olid lubatud x ja y aastal Soomes kasutatavates rehvides.
Veel näiteks küsimus bensiini kohta. Kui aastal 1913 müüdi Soomes 3 tonni bensiini siis mitu tonni müüdi aastal 1930 jne.
Nagu pärast selgus hinnati ka liikluskultuuri, kas näitad pööretel suunda jne.
Ja finisis tuli silma järgi pakkuda finiseerimise lipu varre pikkus.
Küsimused olid soome- ja rootsikeelsed.
Enne finisit ühes kurvis avastasime kollase plastmassi- ja klaasipuru ja pidurdusjäljed.
Finisis tuvastasime ka selle auto, milleks oli MB. Kuna Gerdil ka MB ja üsna mitmeid, mõni ka lammutamisel, seega varuosi jalaga segada, tegime härraga juttu.
Härra oli väga rõõmus kohtumise üle ja juttu jätkus kauemaks, vahetati ka kontaktandmed.
Selleks astaks kiirabi brigaadil rallirada läbitud.
Suured kiitused korraldajatele.
Lõbus ja väga tore rallipäev oli.
Nüüd asume hotelli poole teele.