Lehekülje esimestel kahel pildil paneb mind imestama kui palju on maapinda tõstetud (või siis maja vajunud) kui vaadata aknaid.

hundu615 kirjutas:Lehekülje esimestel kahel pildil paneb mind imestama kui palju on maapinda tõstetud (või siis maja vajunud) kui vaadata aknaid.

Ma pakun, et selles illusioonis on süüdi hoopis aknad ise, mida on allapoole pikemaks "venitatud".

well, illusiooni ilmselt pole.
aknaauku näikse veidike lõigutud küll olevat, aga ilmselgelt on tee kõvasti kerkinud. ja majad muidugi natukse vajuvad ka.

Jah, kui jälgida ükskõik millise linna vanalinna tänavaäärsete majade keldriaknaid, siis ilmselt asfalteerimise ajajärgul on (kõnni) teede pinda järjest tõstetud.

Akende süvendamist ma küll hästi ei usu, aga 100% kindel ei ole ka.
Tasub arvestada, et see heledam riba, mis jookseb samal kõrgusel tagumise auto varuratta alumise poolega, ei ole enam maja sein, vaid kõnniteeplaat.
Lingil oleval fotol on hästi näha, et kõnnitee oli tol ajal sõiduteest oluliselt kõrgem. Nüüdseks on kõnnitee tõusnud natuke ja sõidutee palju rohkem.
Võimalik, et ka maja sokliosa on natuke kergitatud.

Pelle pilt on väga uhke. Millised rahvahulgad ikkagi enne televisiooniajastut ühe riigipea möödasõidu puhul tänavale kogunesid!
Tänapäeval oleks vist Brasiilia karnevali vaja selleks.

Vaadates akent ümbritsevat nn iluliistu, on näha, et tänapävasel pildil alumine osa puudub. Parmepoolsel aknal on isegi näha, et otsad on hiljem krohvitud ja ilma värvita. Vasakpoolsest aga tekib mulje, et seal on mingi aeg olnud üldse uks. Sellele, et kõnni- ja sõidutee pinda on tõstetud ma vastu ei vaidlegi. Illusiooni all mõtlesin seda, et akende suurendamine alt poolt, loob näilise efekti, nagu oleks teede pinda oluliselt rohkem tõstetud kui seda reaalsuses on.

Ärgem unustagem, et kui räägitakse majade vajumisest, siis peetakse silmas ikka maja seinaosa kokkuvajumist. Eriti tuntav on see uutest rõhtpalkidest valminud maja puhul, kus vajumine võib ulatuda kuni 10 sentimeetrini meetri kohta. Loomulikult toimub see pikema aja jooksul.
Vundamendi puhul sellistest suurustest rääkida muidugi ei saa, seal on juba üks-kaks sentimeetrit liiast. Suur kivimaja läheks pärast sellist vajumist nähtavasti lammutamisele kui varisemisohtlik. Seega on majade madalamaks jäämisel süüdi ikka maapinna tõstmine nende ümbruses.

Aga Pelle pilt on fantastiline!

well, ma vajumise väite puhul tuginesin oma majale.
mul on pealt sõda tehtud pilt ja võrdluseks hetkeseis. vundamenti on tänapäe oluliselt vähem näha.
a kui nüid veidi põhjalikumalt mõtlen, siis ilmselt on pigem maja ümmer kultuurkiht kasvanud. kuna vundamendiga mitte seotud põrand on ka õuepinnast madalam, nii et iga padukaga vesi sisse voolab, seega pigem jah maapind põhiliselt tõusnud ja maja paigal püsind.
vabandan ot pärast.

Kuna siin teemas on mitmed riigivanema/presidendi autod läbi käinud, siis tähelepanu juhtimiseks - tänu Rein Veldile on oluliselt lisandunud infot riigivanema, presidendi ja sõjaväe juhtkonna autopargi osas:

http://eag.vanatehnika.ee/ewriik.html

Filmiarhiivis märtsikuus startinud digiprojekt on jõudnud niikaugele ,et digiteerimisele planeeritud Eesti ajalugu käsitlevast 415500 fotost ca 150 000 on jõudnud meie avalikku andmebaasi http://www.ra.ee/fotis/
Ametlikult me seda veel välja kuulutanud ei ole, käimas on selline testperiood. Olete oodatud uurima, tutvuma ja eriti tänulik olen kui leitud võimalike vigade puhul (trükiviga, pilt ei vasta kirjeldusele jne.) võtaksite minuga ühendust sten.oja@ra.ee Samuti ootan täiendusi kirjelduste osas. Kui te näiteks tunnete ära pildil mingi vanatehnika (reeglina pildi kirjeldused tehnika marke ja mudeleid ei sisalda) siis andke mulle teada ja saame andmebaasi täiendada.
Andmebaas ei ole küll tehnikateemaline, aga tehnikat ja tehnikaga seotud inimesi võib sealt leida omajagu.

edit : kui viitate mingile vigasele pildile piisab pildi numbrist nt "EFA.0-108713 "