Tuleb hakata kuskilt otsast jupp-haaval ehitama...
Tegin ka proovi kogu tiivakaar ühest tükist teha, aga tulemusega ei jäänud rahule. Esimese paari rullidega ei õnnestunud töö nii nagu vaja ja uue rullipaari tegemiseks ei jätkunud tahet.





Seestpoolt:



Tiiva esimene pool on kunagi kõvasti räsida saanud, siis on seda kordi keevitatud... igal juhul on esiosa kuidagi väga välja punnitunud:



Seni aga on tagapool veel lihtsamaid kohti, mida lappida:



Kohati on plekk juba väga õhuke, naaskel läheb lihtsalt läbi pleki:



Siia tuleb siis lapp panna.

Natuke on poritiiva remont edenenud:

Selle poritiivaga on nüüd natuke edasi tegutsetud:









Paljud asjad siin auto juures on lahendatud nii, et ma ei tea, kas asi käib nii või kuidagi teistviisi. Näiteks tiiva nurga kinnitus sai tehtud nii:

Parempoolne esitiib:









Parempoolsel tiival oli kuju väga lopergune.... üks suur muhk, mis tuli lahti lõigata. Serv oli ka väga kõver.

Selle auto üks suuremaid detaile on kapott. Esmapilgul tundub olevat üpris heas seisus. Neid värvikihte seal muidugi jätkub.



Esimene ots on siiski väsinud moega. Selle kapotiga on nimelt see oht, et kui seda korralikult ära ei lukusta, siis tuulehoog
võib ta tagurpidi lükata ja see omakorda lõhub ära ka iluvõre ribid. Nagu mul tavaks, viisin ka selle haaveldusse ja eks ikka
väike hirm oli, kas saan sama kujuga tagasi.



Viljandi Metallis mehed aga oma tööd tunnevad ja mina olen rahul.






Enne kruntimist oli vaja parandada väsimuspragusid ja uuendada kapoti kinnitusi. Seejärel krunt peale ja valmis ta saigi.