Ernst Uukkivi, keevitus- ja lõikepõletid. Veel valmistas masinaid, näiteks metallipuurmasinaid ja puhastusmasinaid jalanõudetööstusele.
http://dea.nlib.ee



Vega Tehas Tallinnas, mitmesugused kaalud, ventilaatorid, puugaasiseadmed.
http://dea.nlib.ee









Karl Veskus, veskimasinad.
http://dea.nlib.ee

Viku ehitas 1931. aastal viljakiirkuivateid.
http://dea.nlib.ee/





Viljandi Mehaanika Töökojad ehk endine H. Ungern-Sternberg & Ko valmistas 1940. aasta kevadel lisaks auto- ja bussikeredele ka ilmselt H. Raadiku poolt konstrueeritud traktor-kultivaatoreid.
http://dea.nlib.ee/



G. Villems, tuuleturbiinid.


G. Villemsi töökojaga seoses väärib eraldi äramärkimist vististi üks omapärasemaid tollest ajast pärit Eesti tooteid. 1930. aastal ehitati töökojas magister A. Grünbergi poolt välismaiste näidiste eeskujul konstrueeritud massaa¸iaparaate "Tervise-mootor" ehk tänapäeva teleturu-imemasinate poole sajandi taguseid eelkäijaid.
Reklaamid http://dea.nlib.ee/, reklaam-trükis oli kolme aasta eest müügis http://www.osta.ee's.











Volta, elektrimasinad, -mootorid, keevitusaparaadid, ventilaatorid ja kütteseadmed.

Veel mõned varem väljajäänud töökojad.

J. Haubner Tartus, saeveskite ja puutööstuste masinad.
Vabrik tegutses veel 1929. aastal.
http://dea.nlib.ee/



Joh. Hirsch Tartus, piimatööstusmasinad.
http://dea.nlib.ee/



P. Jänes Tartus, veskimasinad.
http://dea.nlib.ee/





D. Kuklas Tartus, puutööstusmasinad.
http://dea.nlib.ee/



A. Laas Tartus, kaalud.
http://dea.nlib.ee/



Albert Lõoke (varem Karl Lõoke) Tartus, 1882. aastal asutatud põllutööriistade töökoda.
http://dea.nlib.ee/



Modern, Tallinna lapsevankritehas.
http://dea.nlib.ee/



E. Mölder Tartus, kaalud.
http://dea.nlib.ee/



N. Raudsepp, valmistas treipinke, höövel- ja puurmasinaid jm.
http://dea.nlib.ee/



Johann Ring Pärnus, kaalud.
http://dea.nlib.ee/



Kaalutehastest on siin esindamata veel näiteks A. Jesse Tartus, Kivistik Tartus ja Otto Pirkop Tallinnas.

Eestis valmistati ka autode suunatulesid.
Tartu Telefonivabrik tootis 1930ndatel kabiini nurgaposti või ukseraami külge kinnitatavaid suunatulesid, reklaam vist ühest ajakirja Auto 1937. aasta numbrist.


1933 pakkusid suunatulesid veel mõned Tartu väiketöökojad - Käärik ja Kivi ning Nurk. Näidiseksemplarid olid autodel B-198, B-8 ja B-166.
http://dea.nlib.ee/





Vähemasti üks töökoda ehitas ka porilaudade suunatulesid, aga kahjuks ei meenu, kus ma selle töökoja reklaami kohtasin.

Mõned näited vankriehitajate illustreeritud reklaamidest.
http://dea.nlib.ee/

Aleksander Escholz Tartus.


J. Oksenberg Rakveres.


J. Palu Tartus.

OÜ Systema müüs 1933. aastal Eestis valmistatud paljundajat Paljur.
Töökoda pole teada.
http://dea.nlib.ee/



Ja lõpuks. Kui keegi arvab, et jo-jo-maania käis Eestist esmakordselt üle 1990ndatel, siis eksib ta rängalt. Esimene jo-jo-palavik tabas Eestit 1930ndate alguses, korraldati vist isegi võistlusi ja meil neid vidinaid valmistama hakanud Estico kammivabrik Tartus nimetas end lausa "Eesti jo-jo-tööstuseks"
http://dea.nlib.ee/

Kellel leidub Eesti tööstuste kohta huvitavat materjali, siis paluks lahtkelt siia lisa postitada.
Eriti just jooniste-piltidega illustreeritud reklaame või katalooge või pilte toodetest.
Reklaamide osas peaks huvitavat materjali leiduma tehnilise ja põllumajandusliku kallakuga ajakirjades (Tehnika Kõigile, Tehnika Ajakiri, Tehnika Põllumajanduses, Talu, Uus Talu, Põllumees, ka Eesti Tuletõrje, Eesti Raudtee jne). Samuti kalendrites, igasugustes näituste, organisatsioonide juubelite jne albumites, almanahhides jm.

Natuke lisaks.
Kõik pärinevad Põllumajandus - Põllutöökoja ajakiri, aastakäigud 1939-1940.
Volta:


Vennad Lõhmus

Traktoliini kuulutus

AS. M.Seiler

Seilerist peaks mul ka kusagil põllutöömasinate kataloogis materjali rohkem olema. Otsin üles.
Jaan Ratnik

Gustav Peets

Joh. Peets

Põhjala

Orto

albumil on teine leht ju veel
Lellep


AS Franz Krull

Jaan Ratnik

Jaan Ots

Paul Falk


ETK



Metallitööstus Edur

Austla

tutvustasin täna oma pliitarauale terasharja ja ühest nurgast paljastus kinni põlenud kultuurkihi alt kiri j.aivaz & ko tallinn. meenus siinne teema. aivaz ju kohe alguses ilusti esindatud. raud usinasti tuld saand varsti sada aastat. üks rõngas praoga, aga mudu igati kompu. läeb õige pea oma kohale tagasi ja jätkab tööd.
ökonomistide eelsel ajal ikka osati teha kestvaid asju.

ja ühtlasi pean mainima, et aastaid tagasi lubatud vankrite takseerimine on väga unarusse jäänud. suuremat ikka näeb kultuurkihi alt, väiksema kohta inf puudub.