Muus maailmas on hinnatud klaaskuuliga pritsimine, peaks andma ka püsiva tulemuse.



http://www.youtube.com/watch?v=IG2sWqanlYE

Kas Eestis keegi pähklitega ka on proovinud pritsida? Või soodaga? Pidavat mootoriblokkide puhul parem olema kui liiva või klaasiga... Ameerikamaal nimelt kasutatakse väidetavalt pähkleid (sealseid) ja soodat.

...

Soodaga tegi vist mingeid katsetusi Hart Jürine/Stihl. Minumeelest oli auo-motos selle kohta mingi teemagi olemas.
Arvan, et siin teemas: http://forum.automoto.ee/showthread.php ... ight=sooda
Kuna see praegu väga aeglaselt töötab, ei jõudnud üles otsida.

Ise olen katsetanud kriiti. See ei ole küll selline, nagu koolitahvlile kirjutamise kriit. On musta värvi terad, ilmselt mingi pehme mineraal. Tera suurus oli u. 1,5 ... 2 mm. Seda kasutas mingil perioodil Vaal Vipis laevakerede puhastamisel.

Liiva puuduseks on see, et liivatera venitab pleki selle poole, mida pritsid välja ja plekk kumerdub. Liiva tera on liiga kõva, ta tekitab metalli sisse väikese "kraatri". Plekile sobivad kõik pehmemad materjalid ja terashaavel ka. See kraatrit ei tekita ja plekk ei deformeeru.

Pähkleid olen proovinud, söögiks. Väga head!

http://www.smokstak.com/forum/showthrea ... th+peanuts

Pole küll see teema, mida ma alguses vaatasin aga otsinguga seda "õiget", milles oli ka pilte - üles ei leidnud. Tekst inglise keeles aga lühidalt resümeerides kasutavad ka kuiva jääd ja muud siin nimetatut.

Pähklite poole pealt niipalju, et kasutatakse kookospählki koore puru. Pidi lennunduses kasutamist leidma.

Kõik see on tore info, aga peaaegu kõik postitajad räägivad teemast mööda või ei ole teemapüstitaja küsimust läbi lugenud.

marco kirjutas:Peale taastamist nägid mõlemad justkui uued välja. Nüüd on aga käigukasti pinnakate tõmbunud tuhmiks, mootor näeb endiselt ilus välja. Neid kokku ühendades ei ole just kõige ilusam vaatepilt. Teada on, et tehases käigukaste ei värvitud. Lihtaim viis oleks käigukast üle värvida, aga siis ei ole see enam originaal. Mida teha?

Kõik kirjeldatud on abrasiivpuhastusprotsessid, mis tegelevad vaid olemasoleva oksiidikihi eemaldamisega, erinevusega vaid selleks kasutatavas materjalis ja selle metallile jäetavas "jalajäljes".
Mitteükski neist protsessidest ei kaitse puhastatud pinda uue oksiidikihi tekkimise eest mittekuidagi.

...

Tony tundumusel on vist ikka päris tõsi taga, põhjanaabrite V8 ajakirjas oli mõni aeg tagasi jutt soodapritsimisest ja sellega tegelev firma väitis kindlalt et soodaga pritsitud asjad enam niisama lihtsalt ei oksüdeeru.
Käib see ka terase kohta.

Miinuseks on sooda pehme tera mis roostele suurt midagi ei tee...

motorist kirjutas:

oldmoped kirjutas: Kõik kirjeldatud on abrasiivpuhastusprotsessid, mis tegelevad vaid olemasoleva oksiidikihi eemaldamisega.
Mitteükski neist protsessidest ei kaitse puhastatud pinda uue oksiidikihi tekkimise eest mittekuidagi.

Kusjuures tundub, et söögisoodaga pritsimine tekitab peale puhta pinna ka alusulamitele vägagi püsiva kaitsekihi.

Tundub väga hea mõte, proovin varsti järgi...