Eks täpse pildi saab ette siis kui auto kapitaalselt laiali tõmmatud ja suuremad roostekolded ja muud vigastused näha.
Kui ikka karbid juba kere küljest lahti on vms siis võiks ju mõne abitoru sisse keevitada küll.
Kuna ise viin kered liivapritsi alla nn pöördpukkide vahel ja autokere jääb nagu iseennast kandma siis mingi oht on täitsa olemas et kõvasti rooste poolt puretud kere kusagilt järgi annab, arvan ma.
Näiteks töös olev E-type oli küll nii kehvas seisukorras et ei julgenud seda päris niisama pukkide vahele panna. Vasak küljekarp oli tagumisest otsast täiesti kere küljest lahti, parempoolne polnud ka palju etem. Põhjaplekkide jäänused said nagunii välja lõigatud ja kardaanitunnel ei äratanud ka just erilist usaldust. Katus oli küll korralik aga esimesed postid on kõigest sõrmejämedused.... Et ka plekitööd tehes oleks kuskilt mingeid mõõte ja toetuspunkte võtta, tegin kerele alla lihtsa raami mille siis tugevamatest punktidest kerega sidusin. Toru oli vist 100x50, paksu seinaga.
Siis mõjuvad need tõstmisel-keeramisel-väntsutamisel tekkivad jõud rohkem tugevast torust raamile ja vähem otse kerele. Kui kerel juba strateegilisemad punktid remonditud siis võtan selle raami alt ära.
Kuid üldiselt jah need kandevkere ja katusega autod on päris tugevad, niisama ei juhtu nendega midagi.Kõik muud kered on puhastuse ja remondi läbinud ilma lisatugevdusteta. Kui karpide vahetamise ajal vms on vaja midagi kuskilt fikseerida, siis saab seda teha juba nö. käigu pealt, vajadusel mingeid torusid kuhugi keevitades.
Teine teema on muidugi kabriode ja täisraami peal olevate keredega kui need raamilt eraldada....
Terv,
Vallo
