Keerulisemaks läheb asi siis, kui on vaja remondi käigus maha võtta kogu katteplekk, kui kattepleki kuju ei ole just kõige lihtsam. Servad on lainelise kujuga, küljetriibu kohal on mitmeid jõnksusid jne.
Tavaliselt on vanemal masinal, millel aastaid üle seitsmekümne, kõik kattepleki servad juba asendatud. Näiteks ZIS 110 puhul on kõik pleki servad vähemalt 30 mm laiuselt asendatud. Kus on siin see õige koht, kust serv ära keerata? Ja kui juhtud selle ärakeeramisega eksima, siis on ustevahed kohe valed. Kui ukse ja kere vahe peab olema näiteks 6 mm, aga olen selle teinud valesti, siis eksimus 1 mm on juba silmaga näha.
Kuidas siis viga parandada?
Olen sellisel juhul katsunud vahet suuremaks lüüa. Üldjuhul see 1mm ka õnnestub. Aga kui eksimus on suurem? Siis läheb ukseserv "paksuks". Lööd ta jälle õhemaks, uksevahe läheb väiksemaks.... siis võtad lamellketta ja lihvid natuke plekki maha. Ise värised, et plekki päris läbi ei lõikaks. Ja kui juhtud läbi lõikama, mis siis teha? Sellisel juhul on kaks võimalust: võtad kattepleki uuesti maha ja alustad kõike otsast peale või, keevitad serva lihtsalt kinni ja lihvid serva kuju ilusti kumeraks, nagu see olema peab!
Ühel sellisel hetkel tabasin ennast mõttelt, et mida ma siin siis üldse jaman? Võiks ju kogu serva selliselt kokku keevitada! Saaks uksevahe täpselt paika ja jama oleks ka vähem! Tegingi nii ja olin ise ka tulemusest üllatunud. Väliselt oli kõik OK!
Aga vaevas sisetunne.... see asi pole ju ikka päris õige! Hakkasin kõrvutama mõlema meetodi plusse ja miinuseid.
Õige valtsi plussid: hea enesetunne, kui asi hästi õnnestus; serva saab uuesti lahti võtta.... ongi nagu kõik.
Miinused: ega uksevahed just väga tihti sellised ei tule, nagu tahaks; vea parandamine on väga keeruline.
Vale-valtsi plussid: kõige suurem eelis on see, et saan kõik vahed teha nii täpseks, kui tahan; parandamine on alati võimalik; valtsi serv tuleb alati ühelaiune; väljanägemine on alati hea ja tavaliselt parem, kui õige valtsiga.
Miinused: pole nagu õige asi (enesetunne); seda ei saa uuesti lahti võtta. Aga siin tekib mul alati küsimus, millal seda on vaja lahti võtta? Kas siis, kui serv on juba läbi roostetanud? Siis tuleb ju niikuinii uus serv keevitada ja selle vana serva võib lihtsalt maha lihvida! Täpselt nii võtan lahti ka õieti tehtud valtsi, niikuinii läheb serv vahetusse!
Vale-valtsi tehnikat olen kasutanud alates BMW 321 tegemisest.
BMW 321 uksevalts:
Lincolni mootorikatte servavalts:
Niisiis, oligi selle õppepäeva üheks teemaks vale-valtsi tehnika tutvustamine.
Kõigepealt panen uksed hingedele, lukud külge ja katteplekid peale, esialgu kruvidega. Oluline on jälgida, et küljetriibud oleks paigas, jõnkse sees ei oleks! Pärast seda enam muuta ei saa.
Lõikan lõikekettaga ukse ja kere vahe õigesse mõõtu, lihvin lamellkettaga serva siledaks. ZIS-i puhul on kere ja ukse vahe 6 mm. Keskel on uste vahe suurem, 10 mm. Kuna värv tuleb ka peale, siis teen vahed 1mm võrra suuremad.
Uste mõõtu lõikamiseks olen teinud lihtsa abinõu, millega tõmban katteplekile joone peale. Joon jääb kerest täpselt ühekaugusele. Joone järgi lõikangi uksed mõõtu.
Kui see tehtud, lõikan välja vale-valtsi serva. See tuleb teha nii lai, kui originaalil. ZIS-i puhul kõikus serva laius 10 ... 25 mm-ni. Mina otsustasin, et teen kõik servad ühelaiused, 10mm.
Nüüd kinnitan selle valtsi serva oma kohale:
Kõik kolm pleki serva, ukse raam, katteplekk ja vale-valts jäävad välisservast ühekaugusele. Keevitan serva üsna suure vooluga kinni. Suur vool on vajalik selleks, et keevitussügavus tuleks piisav ja serva lihvimisel plekid lahti ei tuleks.
Jaak valtsi serva keevitamas:
Keevitada tuleb, nagu ikka, nii et plekki mitte liialt kuumutada. Ikka lühikeste lõikudena ja õhuga jahutades. Liialt kuumutatud plekk tõmbab rohkem kokku ja siis on serva pinnimisega tööd rohkem!
Kui kogu serv keevitatud, lihvin lamellkettaga keevitused maha ja teen valtsi serva ümmarguseks, umbes nii, nagu jääks keeratud serva puhul:
Mõned pildid ZIS-i ukseserva keerulisematest kohtadest:
Kui selle serva tegemise tulemusele midagi ette heita, siis poisid arvasid, et tuleb liiga ühtlane, üle restaureeritud!
