Liivapritsikapp

[MartinMuhu]

Märt, püstol oli jah kogu kabiini komplektiga kaasas. Tean et Lunas pakuti ka eraldi püstoleid, hind oli vist ca 4000 krooni, mis on ikkagi palju, sest ehituselt on see suht lihtne. Konsulteeri Karuga, ta lasi teha kuskil mingist tööstuslikust püstolist koopia, siiamaani vist töötab ilusti.

parimat!

[Ammy69]

Väga hea informatsioon siin. Aga kas härrasmehed võik näidata pildiga kuidas näeb välja liiva anum ja liiva liikumine püssi. Ise plaanisin niimodii teha, et liivajaoks eraldi paak kuhu jookseb suruõhk, all paagis liivajaoks kraan kus liiv jookseb voolikusse, üleval jaotub siis suruõhu voolik kaheks üks paaki ja teine edasi siis juba püstoli otsa, paagi all siis ühineb liivakraan suruvoolikuga. On see hea lahendus?

[Veteran]

Väga hea informatsioon siin. Aga kas härrasmehed võik näidata pildiga kuidas näeb välja liiva anum ja liiva liikumine püssi. Ise plaanisin niimodii teha, et liivajaoks eraldi paak kuhu jookseb suruõhk, all paagis liivajaoks kraan kus liiv jookseb voolikusse, üleval jaotub siis suruõhu voolik kaheks üks paaki ja teine edasi siis juba püstoli otsa, paagi all siis ühineb liivakraan suruvoolikuga. On see hea lahendus?

See survepüti süsteem suht keeruline. Eelpool jutuks olnud liivaprits võimaldab kapi puhul pidevat laskmist. Kui vaadata ülalpool piltidelt minu isevalmistatud püstolit, siis selgituseks niipalju, et jämedama- 20 mm vooliku kaudu imetakse üles liiv. Õhudüüs on minu kompressori puhul 2 mm, siis on tagatud veel töösurve 7 atm. Pritsi düüs on alguses 6 mm. Kui on suurema tootlikusega kompressor, siis kõik need mõõdud suuremad ja pritsi efektiivsus parem.
Terv. Enno Öövel.

[Autorestauraator]

Ammy küsimusele selgituseks:
Sama teema teisel leheküljel on juttu liivavõtja torust, pilt on ka juurde pandud. Seal see alt kõvera otsaga , 10 mm vasktoru on kinnitatud sellisesse asendisse, et toru ots on põhjast pisut kõrgemal. Selle toru ülemises otsas on kummivoolik, mis viib püstoli liivaimemise stutsini.
Kapi põhja kallan umbes ämbritäie sõelutud liiva. Kuna kapi põhi on kaldu seintega, siis liiv valgub ise kapi keskossa, kus ongi see liivavõtutoru. Muide, Enno soovitus, et kapi põhi rohkem kaldu teha, on igati põhjendatud. Minu pisut üle 30 kraadi on ikka liiga vähe! Soovitaks 45 kraadi või isegi rohkem, kui ruumi jätkub.
Minu kapil on nii, et kui panen liiva ühe ämbritäie, siis võib liivatoru vahel "kuivale" jääda. Olen siis liiva pannud kaks ämbrit, siis toimib korralikult. Järsema kalde puhul saab hakkama väiksema kogusega, näiteks klaaskuuli puhul on see kõva raha kokkuhoid!

Kui nüüd pritsi kasutad, siis püstolist tulev liiv valgub jälle alla tagasi ja sama liiv on kogu aeg ringluses. Seda saab kasutada hulga aega, enne kui liiv liiga peeneteraliseks muutub ja enam hästi ei puhasta. Siis viskad vana liiva välja ja paned uue asemele.
Minu arvates hirm, et rooste ja vana värvi puru liiva sees on paha, ei ole tegelikult suur probleem. Läheb ju rooste ja värv imepeenikeseks puruks ja ringleb koos liivaga.
Eraldi liivanõu kasutamine oleks muidugi hea, aga liiva läheb ikka päris palju! Sõltuvalt püstoli võimsusest lased selle ämbritäie läbi võibolla 10 minutiga. Kui aga liiv on ringluses, nagu sellel kapil, siis võib selle ämbritäiega töötada, pakun 2 ... 3 tundi, enne kui liiv lootusetult peeneks muutub.

[Veteran]

Liiga võimsa ventilatsiooni korral, nagu mul juhtub olema (värvikambri väljaimeja) on lugu selline, et kõik peenem kraam lendab kapist välja, tuleb lihtsalt uut liiva aeg-ajalt lisada. Eks ka liiva kaob sama teed, kuna ventava kapis asub liiga madalal.
Lõpuks võin öelda, et tore on, et kõik oma kogemusi jagavad. Nii on uutel ehitajatel kohe esimesel katsel õige lahendus olemas.

Tervitustega Enno Öövel.

[robi]

Iseenesest teoreetiliselt tundub ka see peene tolmu eraldus ju hea ideena. Kus ringlusesse läheb korralik liiv ja tolm imetakse eest ära.
On ju liivatolm see mis raskendab nähtavust ja seesama tolmuks purunenud liiv ei teeka pritsides rostele enam midagi.

[Vana]

Ostsin tööriistamarketist liivapritsikapi XK6009 hinnaga 3500 EEK.Vajan seda väiksemate vidinate puhastamiseks,sest suuremamahulised tööd lasen teha vastava ala profidel võimsamate riistadega.Katsetada pole veel jõudnud,kuid tundub üsna töötav asi olema.
Kuna kogemused selle töö tegemiseks puuduvad,on mul mõned küsimused.
1.Millise fraktsiooniga peaks olema liiv ja kas selleks sobib ehituspoodides müüdav kuivatatud liiv?
2.Alumiiniumi puhastamiseks soovitatakse klaasgraanuleid,aga kuskohast neid osta saab?
3.Olen kuulnud,et liivapritsiga saab edukalt puhtaks ja läikima plastdetailid,kui kasutada plastgraanuleid.Kas on kellelgi selles osas kogemusi?
4.Millega töödelda puhastatud alumiinium,et see halliks ei oksudeeruks?

[alopex]

Üldjuhul on soovitatav liivatere läbimõõt liivapritsipüstoli kasutusjuhendis kirjas. Minul oli kuni 0,8 mm

[Autorestauraator]

Mina olen praeguseni kasutanud ehituspoe liiva teraga kuni 0,8 mm.
Järgmine kord proovin jämedamateralist. Mulle tundub, et see 0,8 on natuke liiga peene.

Teiste küsimuste kohta ei oska midagi kosta.

[Jossu]

jämedam kipub düüsesi sööma paraku üsna kiiresti...