Sõber Arvoga pioneeride majas tsikleid taastades muretsesime sobivas mõõdus elektrikapi. millesse ratta raam rippuma mahtus. Seda sai leeklambiga alt kütta, temperatuuri näitas termomeeter ja kõik oli OK.
Õige värvitooni rattale leidsin paagi siseküljelt Peene liivapaberiga puhastasin vana värvi pinna mustusest, järgnevalt poleerisin selle uuesti läikima ja sellele sai siis juba värvitooni otsimisel proovitilka panna. Nii oligi vajalik värv segatud ja võis värvima asuda.
Jooned olid rattal aimatavalt säilinud. Tõmbasin need joonsulega, laiemad ka pintsliga. Ratta juures on seniajani mõistatuseks läikivate tähtedega kiri paagi küljel. Ei ole kuulnud Ameeriklaste nn juubelimudelitest, mis said parema viimistluse. Omaloominguna ka ei tundu...
Tervitab Enno Öövel.