willemi eest postitas Autorestauraator:
Vanade silkite vastu tekkis huvi juba lapsepõves. Umbes kuuenda - seitsmenda klassi ajal, umbes 15 aastaselt oli esimene oma võrr. Aasta oli siis 1979.
See võrr oli iseehitatud: Gauja raam, D6 mootor, mingid Riia tehase amordid ees ja nii edasi... Seda võrri sai ehitatud talv läbi. Mootoriga oli veel selline seik, et isa käis Soomes ja tõi mulle teksapüksid, mis tol ajal olid "kõva sõna". Müüsin need teksapüksid maha ja sain selle raha eest mootori osta.
Selle võrriga sai Kuimetsa kandis sõidetud mitu suve.
Umbes 17-aastaselt sain 125-se Moskva omanikuks. Siis müüsin Moskva maha ja ostsin 350-se Jawa. Sellega sai sõidetud pikemalt, olgugi, et juhilubasid veel ei olnud.
Kuskil 1986 ostsin I¸ 49. Maksis ta umbes 350 rubla. See tsikkel sai võetud osadeks ja siis jäi ta pikaks ajaks seisma. Umbes viie aasta pärast sai osad puhtaks tehtud, krunditud - värvitud, aga huvi oli kadunud selle mootorratta vastu. Müüsin kogu komplekti maha.
Vjatka mõte tekkis umbes 2000. aasta talvel. Sain komplektse, aga läbi aetud rolleri. Mootor oli siiski üsna hea. Remontida polnud seda vajagi.
Terv. willem
Vjatka VP 150, 1965 (?)
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3031
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Vjatka VP 150, 1965 (?)
Viimati muutis Autorestauraator, 11 Jaanuar P, 2009 11:17, muudetud 1 kord kokku.
Vjatka puhul meenub selline seik,et kui ma seda ühele oma sõbrale näitasin sain ülimalt kaastundliku pilgu osaliseks! Sellele järgnes veel küsimus, et millal ma viimati oma "tervist" kontrollida lasin?
Sõnavahetus lõppes kihlveoga. Esimesel mail peab roller valmis olema ja ka sõitma!
Aega oli jäänud umbes viis kuud! Tööde käik oli, nagu sellistel puhkudel ikka, sõiduk molekulideks ja seejärel osa asju liivapritsi, osa galvaanikasse. Kuna Vjatkal on pikad trossid, mis läbivad pikki ja keerukaid tunneleid, siis enne nende väljatõmbamist sai igale trossile pikk traat otsa seotud. See traat oli trossi tagasipanemisel suureks abiks. Tänu sellele sujus hiljem uute trosside paigaldamine kiiresti ja"vägisõnadeta".
Siiski tuleb tunnistada, et minu osa Vjatka taastamisel piirduski lahti-kokku panemise ja vajalike asendusosade hankimisega.
Üks soovitus teistele Vjatka taastajatele: kummitihenditeks, mis on "paunade" ja kere vahel ning on reeglina pragunenud või kadunud, sobivad suurepäraselt "Mosse" uste sisetihendid!
Mis aga puutub kihlveosse, siis selle võitsin mina. Esimese sõidu tegin 19. aprillil!
Üldse sai selle rolleriga sõidetud paar suve. Kuna militaarse olemusega tsiklid (I¸-350 ja M-72 peaksid seda minu arust olema) on mind alati rohkem köitnud, siis juhtuski nii, et "Vjatka" vahets omanikku. Algas I¸-350 ajastu!
Terv. willem
Sõnavahetus lõppes kihlveoga. Esimesel mail peab roller valmis olema ja ka sõitma!
Aega oli jäänud umbes viis kuud! Tööde käik oli, nagu sellistel puhkudel ikka, sõiduk molekulideks ja seejärel osa asju liivapritsi, osa galvaanikasse. Kuna Vjatkal on pikad trossid, mis läbivad pikki ja keerukaid tunneleid, siis enne nende väljatõmbamist sai igale trossile pikk traat otsa seotud. See traat oli trossi tagasipanemisel suureks abiks. Tänu sellele sujus hiljem uute trosside paigaldamine kiiresti ja"vägisõnadeta".
Siiski tuleb tunnistada, et minu osa Vjatka taastamisel piirduski lahti-kokku panemise ja vajalike asendusosade hankimisega.
Üks soovitus teistele Vjatka taastajatele: kummitihenditeks, mis on "paunade" ja kere vahel ning on reeglina pragunenud või kadunud, sobivad suurepäraselt "Mosse" uste sisetihendid!
Mis aga puutub kihlveosse, siis selle võitsin mina. Esimese sõidu tegin 19. aprillil!
Üldse sai selle rolleriga sõidetud paar suve. Kuna militaarse olemusega tsiklid (I¸-350 ja M-72 peaksid seda minu arust olema) on mind alati rohkem köitnud, siis juhtuski nii, et "Vjatka" vahets omanikku. Algas I¸-350 ajastu!
Terv. willem
