Eesti Vanasõidukite Restaureerijate Liit (EVRL)

[Autorestauraator]

27. mail 2015 toimus Rakveres, AK Auto Klassika ruumides ühe Pobeda üleandmise üritus.
VTA on püüdnud jõudumööda korralikult restaureeritud vanatehnika esitlustega oma liikmetele tähelepanu tõmmata.
Ikka ise tuleb kella lüüa, kui "muna on munetud"! Keegi teine seda tegema ei hakka.

Väike ülevaade on näha siit: http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewto ... f=9&t=2737

[leevi]

23. oktoobril kogunesid Vanatehnika Taastajate Ametiliidu  liikmed Saaremaal.
Teemaks oli:
1.  Keretööde kvaliteedi hindamise juhendiga seonduv.
2.  Veterantehnika OÜ töökoja külastamine.
3.  Baltic Workboats`i laevatehasega tutvumine.

Keretööde hindamise juhendi koostamine on meil korduvalt päevakorral olnud, aga kirjapanekuni pole seni jõutud. Algne plaan oli koostada juhend, mille järgi saaks juba tehtud keretöid hinnata ning tulemustest lähtuvalt koostada keretööde kvaliteedi tunnistus.
Vastavasisulise kvaliteedisertifikaadi saaks väljastada ka tellijale.

Kodutööna olime eelnevalt mõelnud juhendi koostamise põhipunktide üle. Arutelu tulemusena pakus Aivo Kossal "AK Autost" koostatava dokumendi nimeks "Keretööde hea tava juhend". Leidsime, et vähemalt esialgu pole niivõrd oluline hinnata teiste tehtud tööd, vaid saavutada üksmeel selles, mis üldse on keretööde kvaliteedi juures oluline. Kuna "meretagune" aeg on alati piiratud, siis otsustasime juhendi töökõlblikuks viimistleda e-keskkonnas.

Veterantehnika OÜ töökojas olid mõned meie liikmed ka juba varem käinud.
Huvi oli kindlasti suurem neil, kes esimest korda tulid. Kuna pole olemas ainsat ja õiget tehnoloogiat ega töövõtteid siis siinsed tööriistad ja seadmed pakkusid kolleegidele mitmeski kohas huvi. Näiteks „väntvasara” kasutamine plekk-detailide valmistamisel.

Olime eelnevalt Baltic Workboats`i laevatehase juhtkonnaga kokku leppinud tehase külastamise. Tehase tootmisjuht Raivo Lepik tutvustas tehase 15 aastase ajaloo jooksul ehitatud laevu - patrullkaatritest kuni jäälõhkuja võimekusega puksiirideni. Kuna BWB laevakered valmistatakse pea 100% ulatuses alumiiniumist, siis pakkus teema ka meie meestele kõrgendatud huvi. Tuleb ju ka mitmete vanasõidukite taastamise juures ette alumiiniumist detaile, mille taastamine pole just niisama lihtne.

Seoses BWB külastamisega tuli teemaks ka VTA logoga meene vajadus.
Leidsime ühiselt, et meene võiks olla koostatud selliselt, et see näitaks aega, viitaks vanasõiduki plekitöödele ja samuti ka polstritööd oleksid näha.

Lõpuks arutasime parema kodulehe tegemise vajadust. Senine VTA info on olnud veidi "nurga taga". Nooremad mehed ilmselt saavad selle lahendamisega paremini hakkama.

                
Leevi Naagel
+372 5669 7085
http://www.veterantehnika.ee

[Autorestauraator]

Reedel, 4. märtsil oli VTA õppepäev Pärnus, Jaan Tuuliku töötoas.



Kohal olid: Jaan, Vallo, Peeter, Leevi, Taavi, Aivo ja Märt.



Päevakavas oli kaks küsimust:
1. Jaani kahe uue plekitöötlemise masina tutvustus ja töövõtete demonstreerimine:







Uuriti ka Jaani tegemisi:







2. Vanasõiduki restaureerimistööde kvaliteedi hindamise küsimused.
Seda teemat arutasime ühise lõunasöögilaua ümber Kentuki Pubis.

[Autorestauraator]

3. veebruaril 2017 toimus Benefiti ruumides VTA üldkoosolek.



Kohalolnud jäid ka pildile. Külalisena oli kohal Üllar Suvemaa.
Põhiküsimuseks oli eelnevalt juba pikema aja jooksul arutusel olnud
" VTA Hea Tava Koodeks".

Nagu eeldada võis, oli selle dokumendi ettevalmistusele kulunud aeg täis erinevaid mõtteid, vaidlusi, erimeelsusi ja kokkuleppeid. Tegelesime sellega umbes poolteist aastat! Viimasel kokkusaamisel olid vaidlused vaieldud, tegelesime ainult sõnastuse korrigeerimisega.
Hea Tava Koodeks võeti vastu ühehäälselt.

Jooksvalt tuli päevakorda veel teinegi küsimus. Otsustati, et teeme avalduse Eesti Vanatehnika Klubide Liidule sooviga astuda liidu liikmeks.

...............................
Vanatehnika Taastajate Ametiliidu Hea Tava Koodeks (HTK)

Juhindudes FIVA (The Federation Internationale des Vehicules Anciens) Torino Harta põhimõtetest käsitleme vanasõidukeid tehnilise kultuuripärandi kandjatena.
FIVA käsitluse järgi klassifitseerub vanasõidukiks mehaanilisel jõul liikuv maanteesõiduk, mille vanus on vähemalt 30 aastat. Sõidukit säilitatakse ja hooldatakse traditsioonilisel viisil ega kasutata piiranguteta igapäevaselt.

Käsitleme vanasõidukit kui oma ajastu tehnika tippsaavutust, väärtustame selle ajaloolist päritolu ning peame oluliseks vanasõiduki rolli transpordivahendina. („Ajastuks“ loetakse sõiduki ehitusaasta + 15 aastat; aastatel 1925 – 1945: ehitusaasta + 20 aastat)
Juhindume Torino Harta suunistest vanasõidukite kasutamisel transpordivahendina ja hooldamisel - korrashoiul, konserveerimisel, restaureerimisel ja remondil.
(vt: http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewto ... 9860#p9860 )

Meie tegevuse eesmärk on säilitada ja kaitsta vanasõidukeid, luues võimalusi nende piiratud kasutamiseks tavaliikluses.
Talletame ka vanasõiduki ajalugu ning dokumenteerime nende hooldus-, remondi- ja restaureerimisprotsessi.
Vanasõiduki säilitamise, töökorras hoidmise ja tavaliikluses kasutamise tagamiseks tuleks võimalusel kasutada vanu, traditsiooniliselt kasutusel olnud töövõtteid, oskusi ja teadmisi.

Kui vanasõiduki kasutamiseks tavaliikluses on vajalikud ohutuskaalutlustest lähtuvad tehnilised muudatused või parendused, tuleks piirduda ainult hädavajalike muudatustega. Vältimatud muudatused vanasõiduki ehituses ei tohiks rikkuda sõiduki ajaloolist olemust. Võimalusel peaks kasutama ajastule vastavaid tehnilisi lahendusi, säilitamaks sõiduki originaalset /originaalilähedast väljanägemist.
Näiteks: keretöödel liidetakse asendatav keredetaili osa vanaga serv-servaga keevitusega ehk pidevõmblusega. Keevisõmblused töödeldakse nii, et töö oleks esteetilise väljanägemisega ka varjatud poolelt vaadates.

Vanasõiduki säilitamine tähendab vananemise ja kasutamisega tekkivate kahjustuste vältimist. See võib nõuda mitmesugust sekkumist: konserveerimist, hooldamist ja osalist restaureerimist. See tegevus ei pruugi olla vanasõiduki juures silmaga nähtav.
Säilitamise all mõistame kõiki tegevusi, mille eesmärk on vältida või vähemalt edasi lükata vanasõiduki seisukorra halvenemist. Säilitamine ei tohiks kahjustada vanasõidukit, tema osi ning materjale ega seada ohtu tema tehnilist ja ajaloolis-kultuurilist väärtust.

Restaureerimise all mõistame tegevusi, mille käigus taastatakse olemasolevad osad ja sõlmed, valmistatakse puuduvate asemele uued osad vanade täpsete koopiatena või hangitakse sobivad varuosad ning paigaldatakse need korrektselt vanasõidukile. Restaureerimise tulemusena taastatakse vanasõiduk tema esialgses, sõiduki ajastule vastavas väljanägemises.
Restaureeritavad alad peaksid sobituma vanasõiduki ajaloolisse olemusse, kusjuures koopiatena valmistatud osad võiksid olla spetsiaalselt märgistatud ning originaalist eristatavad.

Remondi eesmärk on viia vanasõiduk töökorda. Remondil ei ole peamiseks eesmärgiks sõiduki ajastukohase väljanägemise ja originaalsuse taastamine, vaid funktsionaalsuse tagamine.

Vanasõiduki säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine on tegevused, mille eesmärk on kaitsta sõiduki funktsionaalset, tehnilist, esteetilist ja ajaloolist väärtust.
Iga vanasõiduki puhul tuleks arvestada tema originaaldisaini, ajastu ja ajaloolise taustaga. Lähtuda tuleks austusest vanasõiduki terviklikkusesse ja autentsetest dokumentidest pärit infost.
Kõik ajastukohased muudatused, mis on ette võetud ja teostatud sõidukile tema kasutusajal, tuleks soovituslikult säilitada. Enne restaureerimist, mis viiks sõiduki täiesti algsesse seisukorda, tuleks põhjalikult uurida sõiduki ajalugu ning töö üksikasjadeni läbi mõelda ja planeerida.
Asendatavad uustoodangu osad ja sõlmed, mida kasutatakse restaureerimise käigus, tuleks märgistada püsivate markeeringutega, mis eristaks neid originaalist.

Markeerimisel on soovituslik kasutada järgmisi tähistusi:
NB – newly built, algse kuju järgi valmistatud võimalikult täpne koopia;
FR – free reconstruction, vaba ümberehitus, mis täidab varasemat funktsiooni, kuid ei sarnane originaaliga täpselt;
CS – conservational stabilization, hiljem lisatud mitteoriginaalne osa sõiduki seisundi stabiliseerimiseks.
Soovitav on lisada tähistuse järele tööde tegemise aasta kahenumbrilisena.

Vanasõidukite restaureerimisel on soovitatav võimalusel kasutada ajalooliselt autentseid materjale ning töötehnoloogiat, kui see on tehniliselt võimalik ja põhjendatud.
Vanasõidukite konserveerimise juures võib kasutada ka kaasaegseid tehnoloogiaid ja materjale, kui see on tehniliselt põhjendatud.
Tänapäevaste materjalide ja tehnoloogiate (värvimaterjalid, kummidetailid, rehvid jne.) kasutamine on kättesaadavusest, parematest kaitseomadustest ning ohutusest lähtuvalt lubatud, kui nende kasutamine ei muuda sõiduki algset väljanägemist.

Kõik vanasõidukite juures tehtavad muudatused tuleks teostada diskreetselt, austades sõiduki algset ehitust ja väljanägemist. Tehtud muudatused ei tohi olla takistuseks sõiduki originaalkuju ennistamisel. Soovitatav on säilitada kõik sõidukilt eemaldatud originaalosad, et neid saaks tulevikus vajadusel kasutada, taastada või kasutada näidistena.

Igasugune vanasõiduki juures teostatav töö tuleks süsteemselt planeerida ja dokumenteerida. Vastavad andmed tuleks säilitada pildimaterjalina ja tööde kirjeldusena koos vanasõidukiga.

Soovitatav on vanasõidukile taotleda FIVA ID kaart (FIVA IDENTITY CARD). See on standardiseeritud rahvusvaheline dokument, mille on koostanud FIVA. See annab ülevaate vanasõiduki olemusest, tehnilistest andmetest ja ajaloost dokumendi koostamise ajal.
FIVA ID kaart kehtib 10 aastat ja muutub kehtetuks, kui vanasõiduk vahetab omanikku.

[Autorestauraator]

3. veebruaril 2017 toimus Benefiti ruumides VTA üldkoosolek.

...

Jooksvalt tuli päevakorda veel teinegi küsimus. Otsustati, et teeme avalduse Eesti Vanatehnika Klubide Liidule sooviga astuda liidu liikmeks.

....

EVKL üldkoosolek on peetud. Vastust (ametlikku) pole tulnud, kuid kuna oleme ka liikmesklubide liikmed, siis tagasiside on eitav.
See on iseenesest ka loogiline, sest EVKL on põhikirja järgi:

III EVKL liikmed, nende õigused ja kohustused
3.1. EVKL liikmeks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud ja tegutsev mittetulundusühing,
3.1.1. kelle põhieesmärgiks on ühendada hobikorras tegutsevaid vanatehnikahuvilisi,...

.... seega VTA ei kvalifitseeru.

Oleme siiski seda meelt, et EVKL võiks luua tehnilise komisjoni või töörühma, kuhu saaks kaasata rohkem tehnilist kompetentsi.
Selle ettepaneku teeme juba liikmesklubide lihtliikmetena.

[Autorestauraator]

3. veebruaril 2017 toimus Benefiti ruumides VTA üldkoosolek.

...

Jooksvalt tuli päevakorda veel teinegi küsimus. Otsustati, et teeme avalduse Eesti Vanatehnika Klubide Liidule sooviga astuda liidu liikmeks.

....

EVKL üldkoosolek on peetud. Vastust (ametlikku) pole tulnud, kuid kuna oleme ka liikmesklubide liikmed, siis tagasiside on eitav...

Nüüd tuli ka ametlik kiri. Lisan siia EVKL-i koosoleku protokolli väljavõtte:

Eesti Vanatehnika Klubide Liit

ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1-2017

Kuusalus 04.03.2017
Algus kell 11.00
Lõpp kell 15.00

Võtsid osa: Reigo Vilu ja Tõnu Piibur (UNIC-MOTO)
Heino Jaanus, Väino Peebo ja Uno Kübar (LEVATEK)
Raivo Ojaveer ja Madis Sütt (Vänt)
Heikki Perli (Retrom)
Tiit Talts ja Raivo Hannus (Pärnumaa Vanatehnika Klubi)
Üllar Suvemaa (Virtuaalne Vanatehnikaklubi)
Sven Tiirusson ja Martti Suur (UNIC)
Antti Seli (Tartu Uunik Auto)

Külalised: Indrek Sirk, Valts Ceplevis ja Agris Smits (AAK Läti)

7. MTÜ Vanatehnika Taastajate Ametiliit esitas avalduse sooviga astuda EVKL liikmeks. EVKL põhikirjaliseks eesmärgiks on ühendada hobikorras tegutsevaid vanatehnikahuvilisi. Kuna Vanatehnika Taastajate Ametiliit on aga professionaalseid vanatehnikataastajaid ühendav ja esindav MTÜ, siis põhikirjalised eesmärgid ei kattu. Samas on mitmed Vanatehnika Taastajate Ametiliitu kuuluvad füüsilised isikud tunnustatud vanatehnikaeksperdid ning osalevad juba nagunii EVKL töös.

OTSUSTATI: ühehäälselt mitte võtta EVKL liikmeks Vanatehnika Taastajate Ametiliitu.

Tervitades
Tõnu Piibur

[leevi]

VTA järjekordne kokkusaamine toimus sedakord Rakveres, Aivo Kossali AK-Autoteeninduse ruumides. Neil oli just valmis saanud pikalt taasatamisel olnud Volvo PV 445 C. Väike kastiga veoauto. (tore pildiseeria ja lugu sellest autost ka viimases Autolehes) http://www.autoleht.ee/uudis?id=11561

Lisaks auto vaatamisele oli meil päevakorras paar teemat EVKL ja VTA koostöö osas. Teavitasime oma liikmeid viimastest arengutest. Otsustasime edaspidi organisatsioonina EVKL-i tegevusse mitte sekkuda. Koostööd teeme klubide liikmete tasandilt.

6. mail toimus Laitse Rallipargis EVKL-i "musta numbri" ekspertide koolituspäev. Sinna oli sedakord kutsutud ka VTA esindajad. Tänud kutsujaile. Õppepäeva muljete pinnalt võin küll õelda, et laias laastus on meie vanasõidukite hindamise tase väga kõrgel. Võrreldes lähinaabrite analoogidega pole meil midagi häbeneda. Vahest on meie hindajad liigagi karmid. Kui must number esialgse idee järgi oli pigem vanasõidukiks tunnustamise tähis, siis kümne tegevusaasta jooksul on see pigem kujunenud taastamistöö kvaliteedi tunnuseks. Isiklikult arvan, et see võiks ju nii ollagi.

Viimase punktina päevakorras arutasime Eesti liitumist FIVA-ga. Jällegi ei ole see meie, kui kutseliste restauraatorite pädevuses seda asja ajada, aga vanasõiduki entusiastidena pakub see teema kindlasti, lisaks meile, ka teistelegi huvi. Hää meelega tekitaks sellel teemal laialdasema arutelu. Poolt või vastu.

Leevi Naagel

[Autorestauraator]

VTA üldkoosoleku protokoll, 23.11.2018

Koht: Benefit AS, Tallinn.
Kohal olid: Aivo Kossal, Peeter Sarevet, Aleksander Muhu, Jaan Tuulik, Taavi Pallas, Märt Aarne, Leevi Naagel, Martin Muhu, Argo Kaur.

Päevakord:
1. Juhatuse aruanne tehtust;
2. Uue juhatuse valimine;
3. VTA põhikirja muutmine; MTÜ nime muutmine;
4. VTA tegevusplaanide arutelu.

Esimeses päevakorrapunktis tegi ülevaate senine juhatuse esimees, Leevi Naagel.
Üldkoosolek otsustas juhatuse senise töö hinnata "rahuldavaks". Otsus ühehäälne.

Teise päevakorrapunktiga tehti nii, et kuna juhatuse esimehe kandidaat oli Aivo Kossal, siis lasti temal esitada veel kaks juhatuse liikmekandidaati, kes temale sobiksid. Aivo tegi ettepaneku Peeter Sarevetile ja Märt Aarnele.
Ettepanek pandi hääletusele ja uus juhatus valiti ühehäälselt.

Kolmanda päevakorrapunkti arutelu oli aktiivne.
Mõned olulisemad märksõnad räägitust:
Otsustati, et nimetame oma MTÜ ringi. Uueks nimeks saab: Eesti Vanasõidukite Restaureerijate Liit.
Inglise keeles: Association of Estonian Vintage Vehicle Restorers.
Vastavad nimemuudatused teha ka MTÜ põhikirjas.
Otsus võeti vastu ühehäälselt.

Neljanda päevakorrapunkti puhul jätkus arutamist mitmeks tunniks.
a. Seoses nime muutmisega teha muudatused ka VTA märgis. Tegeleb Leevi.
b. VTA-l võiks olla oma rinnamärk ja suveniir. Uus juhatus.
c. Kaasajastada VTA veebilehte. Tegelevad Argo ja Martin.
d. Tegeleda Eesti restaureeritud vanasõidukite konkursi mõtete edasiarendamisega. Uus juhatus.

Ühtlasi toimus ka uue juhatuse esimene koosolek.
Juhatuse esimeheks valiti järgmiseks kolmeks aastaks Aivo Kossal. Otsus oli ühehäälne.

[Autorestauraator]

Tänasest on MTÜ nimemuudatus ametlikult jõustunud.
Uus nimi on:
Eesti Vanasõidukite Restaureerijate Liit (EVRL).
Association of Estonian Vintage Vehicle Restorers.

[Autorestauraator]

Eesti Vanasõidukite Restaureerijate Liidu talvine konverents Laitses 21.02.2019.

Kohal olid kõik liidu liikmed:
Aivo Kossal, Jaan Tuulik, Aleksander Muhu, Vallo Külvi, Taavi Pallas, Argo Kaur, Martin Muhu, Märt Aarne, Leevi Naagel ja Peeter Sarevet, külalisena Üllar Suvemaa.



Päevakord:
1. - Eesti vanatehnikaharrastuse lugu;
- Vanasõidukite tunnustamise lugu;
- Eesti Vanatehnika Klubide Liidu tegemistest;
Ettekandja oli Indrek Sirk.
2. LaitseRallyPargi uudised.
Ettekandja Piko Hobikross OÜ juht Üllar Suvemaa.
3. EVRL-i uue liikme vastuvõtmine.
Ettekandja M. Aarne.
4. EVRL-i jooksvad küsimused.
Ettekandja A. Kossal.

Esimeses päevakorrapunktis andis Indrek Sirk üsna põhjaliku ülevaate vanatehnikaharrastuse algusaegadest kuni tänapäevani.
Edasi rääkis vanasõiduki tunnustamise algusest, UNIC-u kirjaga, valgepõhjalistest numbrimärkidest kuni tänapäeva välja. Ettekandjale oli ka hulgaliselt küsimusi, mille vastamise käigus tekkis elav mõttevahetus.
Viimase lõiguna käsitles ettekandja Eesti Vanatehnika Klubide Liidu tegemisi, sanuti ajalooliselt esimesest seltsingu tüüpi ettevõtmisest kuni tänase MTÜ-ni välja.



Teises päevakorrapunktis oli olukord selline, et panime välisriided selga ja käisime tutvusime kõigepealt poolelioleva objektiga – LaitseRallyPargi Automajaga. Hoone „karp“ on püsti, uksi-aknaid veel ees pole. Tegu on mitmetuhande ruutmeetrise, 21 meetri laiuse ja üsna pika ehitisega, osaliselt kahekorruselise hoonega, kuhu on planeeritud vana-auto ekspositsioon ja muud tegevused. Päris automuuseumiks Üllar seda nimetada ei tahaks, automuuseumi mõte ootab veel oma aega, aga nagu Üllar tabavalt ütles, tahaks ta sellest majast teha midagi sellist, kuhu mõne aja pärast oleks põhjust tagasi tulla.
Edasi suundusime remonditöökodade majja. All korrusel on restaureeritavate sõidukite koosteruum. Siin oli mitmeid juba värvitud, ratastel ja osaliselt komplekteeritud autosid, uudistamist jätkus.



Kolmanda päevakorrapunktina oli kavas liidu uue liikme vastuvõtmine.
Kuna Üllar Suvemaa oma tegemistega oli kõigile juba vana tuttav, polnud iseloomustamine ja kiidukõned vajalikud. Seekord sai otsustatud selliselt, et liidu liikmeks saab juriidiline isik – Piko Hobikross OÜ, mida esindab Üllar Suvemaa.
Hääletustulemus oli ühehäälne – Eesti Vanasõidukite Restaureerijate Liidu üheteistkümnes liige on Piko Hobikross OÜ.

Neljandas päevakorrapunktis oli mitmeid keerulisi küsimusi...
Alustame lihtsamatest.
Otsustati, et EVRL-i tunnuslauseks saab:
„166 aastat kogemust“. Selleni jõuti väga lihtsalt: liideti kõigi liidu liikmete töökogemuse staazh restaureerijana.
Otsustati, et vastava kompetentsi lihtsamaks ülesleidmiseks jaotame liidu liikmed kolme gruppi:
- Keretööd – Aivo Kossal, Peeter Sarevet, Leevi Naagel, Üllar Suvemaa, Vallo Külvi, Jaan Tuulik ja Märt Aarne.
- Interjöör – Argo Kaur ja Taavi Pallas.
- Tehnik - Aleksander Muhu, Martin Muhu, Jaan Tuulik ja Peeter Sarevet.
Edasi tuli arutlusele eelmisel koosolekul tehtud ettepanek, et EVRL-il võiks olla uus märk! Ausalt öeldes, ei mäleta, et oleks kuulnud mõnda head põhjendust, miks uut märki vajame? Leevi juhtimisel väljatöötatud märk sai mõned aastad tagasi kasutusele võetud:

Aga, ... esitati mitmeid märgi kavandeid, Argo oli tellinud päris korraliku kavandi koos selgituste ja põhjendustega. Igal juhul läks suuremaks „suminaks“. Ettepanekuid oli seinast seina, aga ühtegi sellist, mis oleks valdava osa poolehoiu kogunud, ei olnud. Tegelikult kogus vana, käibel olev märk kõige rohkem hääli...
Otsustati, et teemaga tegeletakse edasi, Argo sai juhtnöörid, mida muuta ja täiendada.

Protokollis: